• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
New Scientisti vahendusel ilmunud sarja viima lugu. Kui soovid tutvuda sarja varasemate osadega, alusta siit: Mis tunne on surra? I - uppumine
Ulmefilmides on vaakumi tõttu suremine üsna tavaline. Vahel visatakse paha tegelane õhulüüsist avakosmossesse või siis kaob õhk skafandrist, kui sellesse on tekkinud rebend.
Tegelikkuses on juhtunud vaid üks selline õnnetus. 1971. aastal jõudis Nõukogude Liidu kosmoselaeva Sojuz 11 kolmeliikmeline meeskond Maale tagasi surnutena. Tihend oli lekkinud ning kosmonaudid lämbusid.
Enamus teadmisi rõhulanguse mõjudest on pärit loomkatsetest või siis suurtel kõrgustel juhtunud lennuõnnetuste pilootide kogemustest. Kui lennuki või kosmosesõiduki sees õhurõhk järsult langeb, rebib kopsudes paisuv õhk kopsud puruks. Eriti suured on kahjustused siis, kui dekompressiooni sattunud inimene ei märka välja hingata või üritab hinge kinni hoida.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele