Ansip: riigieelarve on jätkuvalt konservatiivne

Rahvaliitlased pärisid, millal kuulis peaminister esmakordselt Eesti Energia soovist elektrihinda tõsta nende poolt pakutud määral ja millist elektrihinna tõusu planeeriti kevadel, kui räägiti võimalikust eurole üleminekust aastal 2011. Ansip tunnistas ausalt, et kuulis sellest 4. septembril. „Senistes prognoosides olime arvestanud 6% elektrihinna tõusuga, milles on arvestatud ka aktsiistõus. Kui elektri hind tõuseb 23%, ei ole ka võimatu 7,3% inflatsioon,“ lisas ta.

Lisaks pidi Ansip aru andma, milline on valitsuse põhjendatud ajakava eurole üleminekuks ja kas see kuulub veel koalitsioonilepingus nimetatud prioriteetide hulka. Ansipi sõnul on eurole üleminek üks valitsuse prioriteete, mida näitab ka aktsiiside tõstmine 2008-2009 aastasse, mil nagunii ei suudeta täita inflatsiooni kriteeriumit. Ka ülejäägiga eelarve toetab seda eesmärki. „Valitsus ei sea euro osas tähtajalist eesmärki, sest inflatsioon ei ole nii pikal perioodil hinnatav, hindade ennustamine nii kauges tulevikus on seotud määramatusega ja ei oska me ennustada ka, kui suur on inflatsiooni kriteerium siis,“ seletas peaminister.

Ansip kutsus üles ettevõtjaid ja inimesi mõistuspäraselt käituma ja mitte Eesti majandusedu taustal hüper-inflatsiooni paanikat tekitama. Ansip on veendunud, et keskmise leibkonna elukvaliteet ei kannata, sest summa summarum tõusevad palgad kaks korda kiiremini, kui hinnad.

„Kas need, kes näevad tulevikku nii masendavalt mustana ja kel ei ole vastavat aparaati, et ennustusi teha, kutsuvad üles riiki erasektorile tellimusse andma, teadmata, et riigieelarve tehakse vastastsüklis, sest muidu resoneeriks riigieelarve niigi suuri pingeid,“ küsis peaminister retooriliselt, seletades riigikogu liikmetele rahanduspoliitika aabitsatõdesid.