Kaua me ootame?

Me ootame, et meid teenindataks kohvikus hästi, kuna nii on viisakas ning oleme seda väärt. Kui paljud meist on aga pärast kohutavat õhtusööki restoranile pakkunud konstruktiivset tagasisidet selle asemel, et üle soolatud suppi naeratades alla neelata? Me viriseme kehva töötasu üle, aga kes mäletab, millal viimati palka juurde küsisime?

Eestlased on vast lääne inimestest kõige rohkem harjunud vaikima ja ootama. Ootama, et õiglus jalule seataks, et need, kes väärt, kiidetud saaksid ja nii edasi.

Unistada tuleb, aga selle kõrvalt on vaja ka kontakte luua ja isiklikku lobitööd teha.

Paljud head lauljad ei saa kunagi kuulsaks sellepärast, et nad loodavad, et nende talent ühel päeval avastatakse. Kuid talente ei avastata ja firmad ei kerki börsile iseenesest. Küsimus on nõudluses ja pakkumises - põhiprintsiibis, mille järgi tänapäeva maailm töötab.

Maailmas on pidev nõudlus heade advokaatide, lauljate, innovaatiliste reklaamilahenduste vms järele, aga meie kohus on neid pakkuda ning teha oma hääl kuuldavaks. Proovida, proovida, proovida - üheksale läbikukkunud äriideele võib järgneda kümnes, mis lõpuks õnnestub.

Olgem siis pisut nahaalsemad ja otsekohesemad, kas või ainult homse päeva. Hiirgi ei jookse ju magavale kassile suhu.

Autor: Ellen Murula