Oli pühapäeva uimane pärastlõuna ja uimane oli ka Angel: rahvast vähe ja suur hulk menüüs kirjas olevatest roogadest otsas. Nii et tellimine oli keerulisem kui muidu, tuli mitu korda ümber mõelda, enne kui laudkonna maitse-eelistused köögitagavaradega kokku sobisid.
Verinoor poiss sai mitu-mitu korda köögi vahet maitseid tegelikkusega kooskõlastamas käia, aga ta tegi seda mõnusalt, kergelt, ja ega meiegi põdema jäänud, et tom yam'i asemel seenesuppi pidime sööma. Hea oli seegi.
Mul tegelikult ükskõik, mis neil menüüs kirjasolevast parajasti saada on - kõik oli hea. Ebatavaliselt hea, meie keskmisest kohvikutasemest kusagil kaugel eemal. Täpsemalt - kõrgemal, ikkagi Angel ja OÜ Taevalik Teenindus.
Unisel pühapäeva pärastlõunal olid kohvikus ainult helluste ja suudlustega hõivatud armunutepaar ja üksik ajalehte lugev härrasmees.
"Café Angel on koht, mis mõeldud tundmaks end koduses õhkkonnas ja meeldivas seltskonnas. Siin on hubane ja kodune tunne, esmakordsed külastajad muutuvad üsna pea tihedateks külastajateks," on kirjas kohviku koduleheküljel.
Seekord olen ma kohvikupidajate enesehinnanguga absoluutselt nõus - õhkkond on Angelis tõepoolest hubane ja mõnus.
Omaette teema on Angeli hinnad: mitte ükski roog ei ulatu saja kroonini!
Suupisted algavad 30 kroonist ja lõpevad 60 krooni juures, supi saab viiekümnega, toekamad road jäävad 45 ja 90 krooni vahele.
Arvestades kesklinna söögikohtades parajasti käimasolevat hinnarallit, on Angeli külastajate kulutused toidule erakordselt väikesed.
Joogivalik on Angelis muljetavaldav, teed ja kohvid ja smuutid niikuinii, aga siis veel superkallid šampanjad, korralikud veinid ja lai valik kangeid napse. Kõige rohkem on kuulsust kogunud siinsed kokteilid. Märkamatult õnnestus ka meil nende lahkel kaasabil joogiarve söögiarvest tunduvalt suuremaks kasvatada.