Nädal Raul Veede pilgu läbi

Nädala pikim ja lõbusaim lööming toimus muidugi devalveerimise teemal. Arutelud liikusid läbi mitme faasi.

Alguses ei tahtnud keegi seda jubedat sõna suhugi võtta. Mis need kirjatsurad ja leheneegrid pasundavad? Meil on kroon naelaga euro külge kinni löödud, ei tule ta sealt ka sikutades lahti. Eitus tuli kaunikesti tuttav ette, vanakurja ei tohi ikka nimepidi kutsuda. Nii ristiti ka susi alguses hundiks ja pärast metsakutsaks.

Siis hakkasid kõik rääkima, et devalveerimine on kindel. Kui ainult teaks, kas see tuleb enne või pärast palgapäeva - saaks investeerida raha likviidsetesse vahenditesse, nagu suhkur, seep ja tikud...

Nüüdseks on asjaosalised juba tüdinenud. Pane artikli pealkirjaks "Kroon devalveeritakse homme" ja võid kindel olla, et keegi seda ei loe. Ehk ongi nii kõige parem? Saab võimalikest ohtudest rahulikult rääkida, need läbi mõelda ja võib-olla äragi hoida.

Kolmapäeval jäi silma Rein Langi tsitaat: "Kui riigikohus peaks ütlema, et mingit seadust peab muutma, peab riigikohus ütlema ka, mis suunas seda muutma peab - sellega võtab riigikohus endale aga seadusandja rolli. Kuid Eesti põhiseadus ütleb, et seadusandlik võim kuulub riigikogule." Omapärane ja huvitav arusaam.

Mulle see loogika meeldib. Vahetame avaldise liikmed ära ja saame tulemuse: kui Lang ütleb, et riigikohus peab otsust muutma, teeb ta järelikult otsuse ise ära ja sekkub võõrastesse asjadesse. Ehk siis: iga kingsepp hoidku oma liistude juurde ja ärgu nurisegu, kui rätsep talle kolme varrukaga kuue õmbleb. Vaikne rõõmus elu, igaüks nohiseb oma nurgas.

Tartu keelekonverentsil pöörduti avalikkuse poole: ülikoolide võõrkeelsed õppekavad suretavat eestikeelsed välja. Mõistan muret ja ei mõista ka. Kui neil pole, kas meile saab siis rohkem?

Venekeelne haridus ei sega meid midagi tegemast, see annab vaid juurde. Kultuuri võib halvata hoopis muu: väljasuremishirm.

Nagu paljudele, oli see nädal minugi jaoks kukkumiste nädal. Eestlasi puudutab ehk kõige rohkem Tallinna börsi kukkumine. Alles kerkisid kõik aktsiad kui vastlakuklid ahjus, nüüd aga võtsid pähe, et teevad hoopis ühe lõbusa liu, imelaps Olympic kõige ees. Ja ometi on vasteldeni veel mitu kuud aega.

Egas Eesti börs millegi peale omapäi tule. Maailma finantsturud kukuvad juba mõnda aega. Kole vaadata, eriti kui enda pangaarve koos nendega langeb. Globaliseerunud maailma rõõmud.

Tallinna linnalt tuli juba nädal tagasi pressiteade, et lund hakkas sadama. Kõigile tegi see palju nalja, ent näe, Tartust pressiteadet ei tulnud ja nii ei osanudki seal talve kahtlustada. Käisin kaemas oma vanaema, kes rääkis mälestusi Vene revolutsioonist ja suvisest haiglasolekust. Temagi oli kukkunud - vanainimestel ikka juhtub. Kuulasin meenutused lõpuni ja hakkasin end rongi peale seadma. Kiiruga väljudes lendasin aga jäisel trepil seliti ja põrutasin leheneegri kõige olulisema töövahendi ära.

Ole sa inimene või börs, looduse vastu ei saa. Kui kukkuma peab, siis peab - ole vaid tark ja pane padi alla.