Tuba soojaks põhu ja heinaga

"Uurin, milliseid küttematerjale ja millises vahekorras on otstarbekas briketeerida," räägib magistrant Mihkel Laur. "Seni olen katsetanud rukki- ja rapsipõhu ning luhaheinaga, kuid lähiajal proovin kindlasti kasutada ka näiteks pilliroogu."

Türi vallas asuva Kukepuu talu peremehe Kalev Ehamäe kinnitusel ostis ta Biomasseri seepärast, et plaanib hakata sellega tootma põhubriketti müügiks. "Mul on 250 hektarit põldu ja seni olen teraviljapõhu mulla sisse kündnud," räägib Ehamäe. "Põhubrikett oleks talvel aga tubli lisateenistus. Olen arvestanud tonni hinnaks 1300-1500 krooni, mis on ligi poole vähem kui saepurubriketi müügihind."

Starke kinnitusel nad ise vähemalt esialgu põhubriketti müügiks tootma ei hakka. "Küll aga võib-olla tulevikus," jätab Starke otsad lahtiseks.

"Külvasime tänavu Tartumaal sada hektarit spetsiaalset energiakultuuri päideroogu, mis on koristamisküps ülejärgmise aasta varakevadel," räägib ta. Kui teraviljapõhku tekib hektari kohta umbes kaks tonni, siis päideroogu peaks kuivainesse arvestatuna saama hektari pealt 8-12 tonni.

Heino Kirs, OÜ Tene Kaubandus üks omanikest

Ma ei oska öelda, millist konkurentsi põhubrikett puidubriketile võib pakkuma hakata, eks turg paneb hinna paika.

Tean, et meil siin Läänemaal mõni aeg tagasi katsetati briketti toota pilliroost, aga sellest ei tulnud midagi välja. Meie firma toodab puidubriketti oma puidutööstuse jäätmetest.

Kui varem pidime saepuru utiliseerimise eest maksma peale, siis nüüd teeme sellest ise midagi ja müüme maha.