Omaette teema on tehnoloogiate hulk, mis selles autos peidus on. Esiklaasile kuvatakse terve andmete kogumik, mis juhile vajalik. Öösel ja tegelikult ka päeval võib sisse lülitada infrapunakaamera, mis kuvab pildi keskkonsoolis olevale ekraanile. Sealt võib näha, kui mõni jalakäija on teele tulemas - see eraldab soojust kiirgavaid kehasid külmadest.
Samuti on BMW-l distantsihoidjaga kiirusehoidik, mis pärast soovitud kiiruse sisestamist viib sind küll selleni, kuid hoiab ees sõitva autoga distantsi, mille pikkust saab juht ise reguleerida.
Vajadusel auto pidurdab ja kuni täieliku peatumiseni. Sõitma hakkab samuti ise, kui seismise aeg ei ületa teatud sekundeid.
Auto ise veel ei rooli, kuid vastava nupu lülitamisel on see võimeline märku andma, kui olete oma reast välja minemas ehk ületamas valget joont. Märku antakse rooli väristamisega.
Mootoriks on sel imeloomal kolmeliitrine kahe turbolaaduriga diisel, mille võimsusnumbrid on enam kui muljetavaldavad. Juht surutakse kiirendusel sügavale istmesse ja jäetakse sinna piiraja saabumiseni.
Muide, tegemist pole enam tuima diislitõmbega, vaid tunda on juba teravust, mida muidu pakuvad bensiinimootorid. Terve nädalavahetuse jooksul, mil auto mu käes oli, tuli keskmiseks kuluks vaid tsipa üle kümne liitri saja kilomeetri kohta. Ja seda enamjaolt linnas sõites.