Eesti ostujõud jääb kolmandiku võrra euroliidu keskmisele alla

Eesti on ostujõu tabelis võrreldes 2005. aastaga ühe korra võrra tõusnud. 2005. aastal oli eestlaste ostujõud 37% alla euroliidu keskmise.

Eestist kehvemad ostujõu näitajad on Ungaril, Slovakkial, Leedul, Lätil, Poolal, Horvaatial, Rumeenial, Bulgaarial, Montenegrol, Serbial, Türgil, Makedoonial, Bosnia ja Hertsegoviinal ning Albaanial.

Aastal 2006 erines SKP inimese kohta euroliidu liikmesmaades 37-280% ELi 27 liikmesriigi keskmisest, selgub Eurostati uuringust.

2006. aastal oli Luksemburgis SKP elaniku kohta ostujõu terminites 2,5 korda üle euroliidu 27 liikmesriigi keskmise ostujõu standardi. Luksemburgi kõrge SKP elaniku kohta on seletatav osalt suure osa piiriüleste töötajatega kõigi töökohtade seas. Kuigi võõrtöölised aitavad kaasa SKP kasvule, ei arvestata neid SKP arvutamisel inimese kohta, sest sel juhul loetakse vaid residente.

Ostujõu standardi tabelis teisel kohal oleva Norra elanike ostujõud on ELi keskmisest 186% ning kolmandal kohal oleva Iirimaa elanike ostujõud oli peaaegu 50% üle keskmise.

Küpros ja Sloveenia olid umbes 10% alla ELi keskmise, samas Tšehhi, Malta ja Portugal olid umbes 20-25% alla keskmise. Eesti, Ungari ja Slovakkia olid umbes 35% alla euroliidu keskmise ning Leedu, Läti ja Poola olid vahemikus 40-50% alla keskmise ostujõu standardi. Euro kasutusele võtnud riikides ehk eurotsoonis on ostujõud 10% üle euroliidu keskmise.

Eurostat on reastanud 27 euroliidu liikmesriigid, kolme kandidaatriigi, kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja nelja Lääne-Balkani riigid ostujõu pariteetsuse alusel arvutatud SKP järgi.

Ostujõu standard on kunstlik valuuta, mis peegeldab erinevusi erinevate riikide hinnatasemetes, mida valuutade vahetuskursid ei arvesta, võimaldades adekvaatsemalt võrrelda erinevate riikide majandusnäitajaid.

Autor: ÄP