Hiina börs oli eelmise aasta kullasoon

"Hiina aktsiaturg hakkas tõusma paar aastat hiljem kui teised suuremad arenevad turud, mistõttu paari viimase aastaga on tehtud tasa seda tõusu, mis 2003.-2005. aastal olemata jäi. Kokkuvõttes on Hiina aktsiaturg tõusnud vähem kui näiteks Brasiilia või Venemaa aktsiaturg," kommenteeris LHV portfellihaldur Rait Kondor Hiina edulugu.

Ukraina puhul võib Kondori arvates rääkida uuest keskmiselt suuremast arenevast turust, kus välisinvestorite tõsisem huvi hakkas tekkima alles 2006. aasta lõpus. "Seega ei olnud ka tõus 2007. aastal üllatuslik, kuigi tõusu suurus siiski üllatas," nentis Kondor. "Samas peab ütlema, et Ukraina aktsiaturu likviidsus on suhteliselt väike, mis mängib hindade kiires tõusus oma rolli."

Ka Kondor rõhutas, et kõik eelmise aasta edetabeli esikümnesse kuuluvad börsid on arenevate turgude börsid, mistõttu riskitase on nendes keskmisest kõrgem, eriti kui arvestada vaid üheaastast investeerimisperioodi. "Top 10sse kuuluvate turgude seast soovitaks eelkõige Brasiiliat," rääkis Kondor.

Hongkongi börsil olevate Hiina ettevõtete väärtused on ligikaudu poole väiksemad Hiina börsil olevatest, mistõttu neid ettevõtteid soovitab Kondor investoritel silmas pidada. Kui arenevatest turgudest rääkida, siis võib Kondori hinnangul päris head tootlust oodata ka Pärsia lahe piirkonna börsidelt, nagu Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit jt, kuid sinna on keeruline siseneda.

"Eesti koht selles edetabelis on auga välja teenitud," tõdes Evli Securitiese varahalduse strateeg Peeter Koppel irooniliselt. "Ma ei imestaks, kui käesoleval aastal poleks kohalikul börsil just palju peale hakata. Patriotism ei ole hea põhjendus, et mingis regioonis oma rahaga sees olla. Isegi kui üksikuid pärle võib Balti riikides leida, ei suuda need turgu tervikuna aidata."

Ühe aasta tootlusi võrreldes peame kõigepealt mõistma, et tegu on üpris lühiajalise vaatega ning seda on mõjutatud eelkõige turuosaliste (investorite) emotsioonid. Turgude rahvusvahelisemaks muutudes ja investeerimise hoogustudes kahaneb selliste investorite arv, kes turge põhjalikult analüüsida jõuavad - sageli tuginevad ostu-müügiotsused meedia või arvamusliidrite emotsionaalsetele seisukohavõttudele või statistikast paistvatele üksikutele numbritele tervikpildi asemel. Seetõttu on meie turgu kindlasti mõjutanud ka rohked kirjutised devalveerimisest ja peatselt saabuvast majanduslangusest. Lisaks on Eesti kohalikud investorid harjunud kiire kasvu ja kasumiga ning tootluse aeglustudes on asutud oma oma finantse teistele turgudele suunama.

Eesti, Läti ja Leedu aktsiaturgude tootluste erinevusi vaadeldes näeme, et kui Lätiga oleme samal pulgal, siis Leedu turg erineb meist tootluse poolest oluliselt. Selleks võib olla mitu põhjust - näiteks on mõjutab Baltimaades kõige rohkem Eesti turgu Rootsi aktsiaturu meelsus, samuti on Eesti aktsiaturgu iseloomustanud tugev volatiilsus - tipud on kõrgemad ja põhjad sügavamad. Leedu aktsiaturu positiivse tootluse võib olla põhjustanud ka mõne domineeriva

ettevõtte aktsia ülihea käekäik. Üldisemas plaanis on Leedu puhul muidugi analüütikute majanduskasvu järgmise aasta ootused olnud ka kõige kõrgemad ning samas inflatsioon on jäänud allapoole Eesti ja Läti numbreid.

Eesti positsiooni tabelis on paraku nõrgestanud ka meie aktsiaturu tugev 2006. aasta, mil eriti Olympic Entertainment Groupi avalikule pakkumisele järgnenud aktsiahindade kiire tõus neljandas kvartalis lõi ebasoodsa võrdlusbaasi 2007. aastaks. Samas loob seekordne negatiivne tootlus Eestile soodsama võrdlusbaasi 2008. aasta tulemuste võrdlemise ajaks.

Autor: Virge Lahe