Vähiravi erakliinik püüab patsiente

Vähikliinik pole suunatud vaid Eesti klientidele, vaid patsiente loodetakse saada ka teistest Balti riikidest, samuti Venemaalt, pole välistatud ka Soome. "Venemaalt on juba huvi meie vastu tuntud," sõnas Padrik, lisades, et kui kliinik tegevust alustab, tehakse endale reklaami ka nendes välisriikides.

Kliinikul ei ole praegu veel lepingut haigekassaga, kuid Padrik on optimistlik, see leping varem või hiljem sõlmitakse. Algul alustab kliinik oma hinnakirjaga. Kui tuleks leping haigekassaga, ei peaks patsiendid nii palju rahakotti kergendama.

"Probleem on selles, et onkoloogia on seni olnud tsentraliseeritud. Sellist pretsedenti pole olnud ja seetõttu on haigekassa ka meie plaanide suhtes ettevaatlik," selgitas Padrik.

Kliinik kavatseb tegutseda Lääne-Tallinna haigla rendipinnal. Kliinikusse on plaanitud viis ühekohalist palatit.

Kvaliteetne vähiravi peab olema kompleksne, kus omavahel on kombineeritud kirurgiline, kiiritus- ja keemiaravi ning vähihaigete taastus- ja toetusravi.

Vähihaigete suremuse langust on täheldatud eelkõige riikides, kus onkoloogilist ravi osutatakse just vähikeskustes.Vähikeskuse printsiibil on töötanud kaks Eesti piirkondlikku haiglat. Seega ei ole niivõrd oluline kliiniku omandivorm, kui just erinevate vähiravi meetodite esindatus neis.

Tsentraliseeritus on üks haigekassa rahalise ressursi ökonoomse kasutamise võtmeid onkoloogias. Kitsaskohaks Eestis on eelkõige nn hospiitsteenuse kättesaadavus ravimatutele vähihaigetele.