• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,52%70 310,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,52%70 310,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
Esimest korda ajaloos maandus Antarktikas regulaarseid mandritevahelisi lende alustav reisilennuk. Airbus A319 startis eelmisel reedel Austraaliast Hobartist ning maandus liustikule rajatud maandumisrajal Austraaliale kuuluva Casey polaarjaama lähedal.
Idee regulaarsest lennuühendusest kahe mandri vahel käidi välja juba poole sajandi eest, kuid alles nüüd jõuti selle teostamiseni, kirjutas AFP.
Ajaloolisest lennust osa võtnud Austraalia keskkonnaminister Peter Garrett ütles, et vaade lennuki kokpitist oli tõeliselt hingemattev. „Jäämäed, väiksed asundused, seejärel kuni silmapiirini rohkem mitte midagi ning järsku ilmub eikusagilt sinu silme ette lennuväli,” rääkis Garrett. „Lennuvälja näol on tegemist märkimisväärse insenertehnilise saavutusega.”
Lennurada on neli kilomeetrit pikk ja 700 meetrit lai. Omapärane on aga, et lennuväli liigub koos tema all lasuva liustikuga aastas 12 meetrit edelasse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele