Piraattarkvara väljavahetamisest teenivad vahendajad

"Juurutus- ja arendustööd on Eesti ettevõtte tulu. Samuti arendavad Eesti ettevõtted rahvusvaheliste tegijate toodetele tihti juurde oma komponente, mille litsentsitasu saavad Eesti firmad," rääkis Astok. "Loomulikult teenitakse komisjonitasu ka teiste ettevõtete litsentside müügist."

Astok lisas, et kodumaiste tarkvaratoodete kasutamist tuleks tunnustada, kuid iseküsimus on, kas igaks vajaduseks Eesti tooteid leidub. "Eesti on vaba majandusega riik ning kõigil tootjatel on siin võrdsed võimalused konkureerida," ütles ta.

Astoki sõnul ei saa pidada aga normaalseks seda, et varastatud tarkvaraga teenitakse kasumit ja luuakse niimoodi põhjendamatu konkurentsieelis. "Vaevalt vaataks Äripäev rahulikult pealt olukorda, kus mõni konkureeriv väljaanne kasutaks illegaalset tarkvara, sellele sentigi kulutamata. Samas on Äripäev korraliku ettevõttena kindlasti kulutanud tarkvara soetuseks ja arenduseks miljoneid kroone," selgitas Astok.

Aripaev.ee andmetel kuulub Taanis välja töötatud Axapta juba mõnda aega Microsoftile, kellele läheb lõviosa litsentsi müügist saadavast tulust. Lisaks litsentsidele ja juurutuskuludele tuleb ettevõtteil maksta ka töötajate arvutialase koolituse eest. Täiesti uue tarkvara kasutuselevõtul võivad ettevõtte koolituskulud moodustada kuni 20% kõigist nn tarkvara legaliseerimise kuludest.