Aeg peatus

Ilma naljata. Guugeldasin piisavalt, kuid peale märgitud viite ühtegi ametlikku Nancy laulude pakkujat ei leidnudki, kodulehest rääkimata. Imestasin ka ise, kui avastasin, millega tegelen.

Kuid möödunud nädalavahetuseks saadeti personaalne kutse ööklubisse Panoraam, vanakooli kokkutulekule. Meie teise vabaduseaja esimeste klubide tegijad, Rootsi laud ja liberaalne baaripoliitika. Teisisõnu: ebarutiinne viis laupäeva veetmiseks ja 90ndate esinejate nimekiri oli jabur seni, kuni end seltskonnaga Nancyle kaasa elamas avastasime. Bläck Rokit oli veelgi lõbusam. Publik oli tunduvalt noorem kui lavalolijad, aga laulud paistsid siiski peas olevat. Sain alles siis aru, et siinne lõputuna tunduv eelmise kümnendi vaimustus pole kinni muusikas, vaid ühiskonna seisundis. Praeguses majandusolukorras poleks Mr Happymani "Las mina proovin siis ka" sündinudki. Oli ikka süüdimatu aeg, kuigi nüüd on meil nii Niki kui ka Miki. Nancyt oli võimalus vaid u-popist kuulata, kuigi oleksin nõus raha kulutama. On nõudlus ilma pakkumiseta ja vajalikke laule on rohkem kui inimesi, kes neid turustada oskaks. Popmusa mõte on NÜÜD JA KOHE. Varustage allesjäänud huvilisi palun!