Ümbrikupalk kahjustab Eestit

Üks kaalukas argument, mida kasutatakse avalikus debatis töölepingu seaduse eelnõu vastu, on selle väidetav negatiivne mõju maksulaekumistele ehk teisisõnu - palkade kolimine tagasi ümbrikusse.

Kuigi ümbrikupalga maksmine hakkab jälle moodi minema, põhjustab seda pigem muutunud majanduskeskkond, mitte kavandatav tööjõureform. Enamgi veel: seni kohustuslikust kirjalikust töölepingust hoolimata pole ümbrikupalk kuhugi kadunud. Maksu- ja tolliameti hinnangul moodustab see 11% makstavast töötasust.

Paljud ettevõtjad mõtlevad sellele, kuidas olla jätkuvalt konkurentsivõimelised. Ümbrikupalk saab tuua vaid lühiajalist kergendust, sest Eesti töövõtja on töökoha valikul muutunud järjest valivamaks ning ettevõtjad, kes panustavad ebaausale konkurentsile, jäävad headest töötajatest peagi ilma. Arenguks on tähtis tagada stabiilne majanduskeskkond ja aus konkurents. Aus palk ja maksumaksmine on jätkusuutlikkuse põhitalad.