Konkurentideta lennukokad

Praegu üritavad kõik lennufirmad pakkuda kvaliteetset ja maitsvat sööki. Ühendriikides ostavad lennufirmad endale menüü maailma kuulsatelt kokkadelt. Ka Estonian Air on kasutanud menüü koostamisel staarkokk Imre Kose abi.

Siiski ei valmista riiklik lennukompanii oma reisijatele toitu ise. Selle eest hoolitseb ainsa firmana Eestis lennutoiduga tegelev, lennujaama territooriumil asuv Airo Catering Services, mis kuulub ühte maailma suurimasse lennutoitlustusketti LSG Sky Chefs. Eriti tugevalt on see kanda kinnitanud Ühendriikides, kuid liigub jõuliselt ka Euroopa turule. Eestis toodab Airo Catering umbes 2 miljonit toiduportsjonit aastas.

LSG Sky Chefs valmistab aastas 387 miljonit toiduportsjonit rohkem kui 270 lennufirmale 47 riigis. Lennates Riiast Londonisse või Rio de Janeirost Singapuri, süüakse sellesama firma valmistatud toitu.

Estonian Airi pardateeninduse juht Margus Kehva kinnitab, et Airo Catering järgib samu reegleid, mida ka kõik teised LSG Sky Chefsi tütarfirmad maailmas.

"Auditeerimist korraldab Lufthansa hügieeniinstituut, nad tulevad ootamatult, teevad testid ja kontrollivad. Toitlustamine lennukis on väga erinev tavalisest, maapealsest toitlustamisest. Päris palju riske tuleb maandada," räägib Kehva ja lisab, et tuleb ülitäpselt jälgida, et kõikvõimalik varustus pardale jõuaks.

"30 000 jala kõrgusel peatusi või tankimist ei tehta," muheleb Kehva.

Airo Catering Services Eesti tegevjuht Rita Pappa räägib, et nõuded on karmid, sest lennukikeskkonnas arenevad bakterid mitu korda kiiremini kui maa peal ning igasugune vale toidukäitlemine võib valusalt kätte maksta.

Airo Cateringi toitude hinnad jäävad ligikaudu 60 ja 130 krooni vahele. Nii Kehva kui ka Pappa kinnitavad, et mingit piiri, millise summaga peaks toidu juures välja tulema, ette ei ole seatud. Muuseas, United Airlinesile sööki müüv ettevõte saab hakkama 7 krooniga toidukorra kohta.

"Hinnad võivad erineda. Oleneb, millist toorainet kasutatakse. Põhiline on aga toorainete värskus ning valmistoidu mahakülmutamise kvaliteet ja kiirus," kinnitab Pappa. Soe toit jahutatakse spetsiaalsetes masinates kahe tunni jooksul 2 kraadini ning toit säilib umbes 24 tundi. Lennukites on aga tavalised ahjud, millega toitu soojendatakse.

"Loomulikult oleneb säilivus toorainest. 2001. aastal, kui Imre Kose meile menüüd koostas, oli ta äriklassi lõunasse pookinud sisse merekarbid. Jätsime need välja, kuna kunagi ei tea, millisel hetkel need söömiseks enam ei kõlba," räägib Kehva.

Ametlikult ei pakuta halal-toitu moslemitele ega koššer-toitu juutidele. Samas saab need toidud endale ise lennupiletit ostes tellida. Sama lugu on allergikute ja taimetoitlastega.

"Kui tuleb tellimus, et see ja see reisija on taimetoitlane või teine reisija ei kannata laktoosi, siis loomulikult tehakse söök selline, et klient jääks rahule," kinnitab Pappa.

Kehva nimetab aga reegli, et üheski toidus ei kasutata pähkleid. Tihti on pähklite vastu allergilised inimesed palunud salongis hõigata, et keegi isegi ei sööks pähkleid, sest läbi ventilatsiooni liikuv lõhn võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni.

Kunagi ei söö piloot seda, mida kapten, ja kapten omakorda ei söö seda, mida reisijad. Põhjus on äärmiselt lihtne - tegemist on riskide hajutamisega.

"Tavaliselt pikkadel lendudel, edasi-tagasilendudel põhiliselt, saavad kapten ja piloot kaks korda süüa. Kunagi ei ole nii, et nad sööksid sama asja kaks korda. See tähendab, et kokpitile tuleb võtta üheks edasi-tagasisõiduks kaasa neli erinevat toitu," mainib Estonian Airi pardateeninduse juht Margus Kehva.

Lennutoitlustaja Airo Catering on saanud ka kummalisi nõudeid VIPidelt. Jaapani keisripaar tellis Airo Cateringilt lillebuketi ja täpselt oli märgitud, millised lilled, kui pikad, millise kaaluga peavad olema. "Igal lillel pidi küljes olema ka eraldi sildike selle ladinakeelse nimega," mainib Airo Catering Services Eesti tegevjuht Rita Pappa.

Eralennukiga Tallinna lennanud Inglise kuninganna Elisabeth II saatis hiljem tänukirja, kus mainis, et lennukis söödud lõhe oli tõeline pärl.