Jäine Eesti annab matkal uusi võimalusi

Alam-Pedjalgi on põnev üle rabade uidata. Eri suundades liikudes näeb väga erinevaid paikasid, märkab jälgi nõukogudeaegsest polügoonist ja silm tabab ammuhävinud talukohtasidki.

Soomaal saavad huvilised tellida räätsamatkasid rabas. Kogenud giid viib gruppe üle rabade ja soode, tutvustades samal ajal loodust ja ümbruskonda. Pole üldse välistatud, et sellisel matkal ka metsloomad vaateulatusse jäävad -giidid suudavad talvekasukas loomi muust loodusest kergesti eristada.

Narva soodes paiknevad kunagised lahinguväljad on muudel aastaaegadel pea ligipääsmatud. Teise maailmasõja suurte lahingute jäljed ning rabasse vedelema jäänud militaarkola paljastub just talvel, mil sügavamale puutumatusse sohu pääseb.

Mitmel pool võib puudel märgata kummalisi kirjasid ja sisselõikeid. Tihti tähistavad taolised märgid taliteid, mis üle soode suunduvad. Veel sadakond aastat tagasi käis külmadel talvedel mööda taolisi teid tihe liiklus - veeti kaupa, ehitusmaterjale, kihutasid piiritusevoorid. Praegu, kus kõikjale teid mööda pääseb ning hobused ja saanidki oma tähtsuse minetanud, pole ka taliteed enam kasutusel. Vaid huvitavaid elamusi otsivatele matkajatele on taliteed sihiks, kuhu suunduda.

Viimasel aastakümnel pole eestlastel jääteede osas väga vedanud. Kui inimest kannab merejää peaaegu igal aastal, siis autosid üsna harva ning lühikest perioodi.

Kandev merejää on lihtsaks lahenduseks, käimaks ära saartel ja saarekestel, mis suvel muidu raskesti ligipääsetavad või kuhu transporti keeruline korraldada.

Olgu need siis Tondisaar Võrtsjärves või Manilaid Pärnumaal. Aga ka Abruka Saaremaa külje all - või Vilsandi sama saare teisel küljel. Kesselaiulegi suundub igal pakaselisel talvel kümneid inimesi, veidi vähem jalutab huvilisi erakätesse sattunud Salosaarele Peipsi järves.

Põhjarannikul on üks populaarseid sihtpunkte Pedassaar, läänerannikul aga arvukad laiud ja kõrgemad karid. Pakri saaredki oma militaarminevikuga meelitavad talvel huvilisi jääteed ületama ja saartel kolama.