Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kraft: Eesti on positiivse šoki perioodi ületanud
Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft peab
kõige suuremaks Eesti probleemiks tööjõu sissetoomist ja tootlikkust ning selle
kaudu ka innovatsiooni.
„Me ei saa aru, et paradigma võib muutuda. Keskkond on meie ümber muutunud ja vahel mulle tundub, et oleme nagu konn konna keetmise retseptis. Konna saab hästi keeta siis, kui vee temperatuuri vaikselt tõsta. Kui konn visata kuuma vette, siis hüppab ta sealt välja. Oleme positiivse šoki perioodi ületanud nii Eestis kui ka maailmas,” rääkis ta Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäevakonverentsil „Tuulelohe lend 2008".
Positiivseks majanduseks on Krafti sõnul vaja kolme komponenti. Esiteks investeeringud, millega on Eestis suhteliselt hästi. „Järgmine komponent on tööjõud ja siin ongi ilmselt küsimus, mis vajab adresseerimist. Kui me vaatame meie tööjõu olukorda, siis meie hõive on 70%, mis on Lissaboni strateegia tase. 30% on mitteaktiivseid, 30% neist inimestest õpib, 36% on pensionärid ja ligi 30% on haiged või perekondlikel põhjustel tööjõuturult eemal. Küsimus on selles, kust saada täiendavat tööjõudu majanduskasvuks,” arutles pankur.
Kohalik tööjõuturg on suhteliselt ammendunud ning prognoosid näitavad, et aastaks 2014 kaob demograafilise situatsiooni tõttu umbes 40 000 inimest tööjõuturult ära, märkis Kraft. „Ühelt poolt on võimalik täiendavat tööjõudu saada mitteaktiivsete inimeste arvel. Kui Eesti on väga avatud investeeringute poolest, siis teisalt jälle väga piiritletud või reguleeritud tööjõu sissetoomise osas. See on teema, millest tuleks väga tõsiselt rääkida. Tööjõuturg peab olema paindlik Eesti sees, kuid samas ka avatud väljaspoolt siia tulijatele,” sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmandaks tõi Kraft välja tööjõu tootlikkuse olulisuse majanduse jaoks: „2006. aastal oli tootlikkus palgakasvust maas 8%. 2007. aasta esimesel poolaastal ületas palgakasv tootlikkust rohkem kui 20% võrra. Ühelt poolt on siin põhjuseks kõrged palgaootused ja teiselt poolt innovatiivsus ja panustamine uutesse tehnoloogiasse.”Krafti sõnul teeb Eesti majandus paigalkõndi, sest vaatamata viimaste aastate headele majandusnäitajatele pole teatud aspektidest Eesti positsioon tugevamaks muutunud. Alates 2004. aastast pole Eesti konkurentsivõimeindeksite osas tõusnud, jäädes 25.-27. kohale.