Siseminister Jüri Pihl märkis, et
välismaalaste seaduse muudatus teeb lihtsamaks siia võõrtööliste toomise, samas
riik peaks jääma siiski pigem ettevaatlikule positsioonile.
Pihli sõnul on siseministeeriumile antud välismaalaste seaduse põhjal piirnorm, mille valitsus kehtestab. Eelmisel aastal täideti see piirnorm 100protsendiliselt. Siseministeerium pole mingit reservi jätnud, ütles minister.
Pihl möönis, et Eesti olukord on võrreldes 2-3 aasta taguse ajaga muutunud. „Eesti pole seadnud tööjõule piirangut, kui see tuleb Euroopa Liidust. Me peaksime olema siin ettevaatlikud, kasutama esiteks enda riigi ja Euroliidu kodanike tööle värbamisega seotud võimalusi. Kolmandaks tuleks küsida, keda me siia riiki laseme. Mullu tulid siia peamiselt Ukraina keevitajad,” rääkis Pihl, kes eelistaks pigem kõrgema oskustasemega töölisi.
Välismaalaste seaduse muudatused näevad ette, et järgmine kord saab siia tulla kaks korda rohkem inimesi ehk 200 inimest kolmandatest riikidest. Ka bürokraatlikke menetlusi vähendatakse uue seaduse kohaselt, mis on praegu parlamendis arutlusel.
„Peaksime olema konservatiivsed, ettevaatlikud. Meil on juba kolmandik immigrante,” rõhutas siseminister. „Kui on vaja kõrgtehnoloogia spetsialiste, siis 1000-4000 saaksid tulla siia veel tööle. Selle kvoodi alt jääb palju inimesi välja, Jaapani ja USA kodanikud näiteks, kes saavad siia alati tööle tulla. Samuti ei puuduta see kvoot Euroliidu kodanikke.”
Ministri sõnul annab seadusmuudatus paremad võimalused just kõrgtehnoloogia spetsialistidele, sest uues seaduses on sees palganõue. „Kui on huvi töötajat siia tuua, peaks talle ka hästi maksma, nimelt 24% rohkem kui on vastavas sektoris keskmiselt. See peaks stimuleerima seda, et kasutatakse oma kohalik tööjõud esmalt ära või pannakse rohkem välja, kui on kiiresti tööjõudu vaja,” rääkis Pihl.
Pihli sõnul on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad riigile kasulikumad, sest nad panustavad rohkem. „Tehasetäis keevitajaid on kasumi poolest ühiskonnale võrdsed,” lausus minister.
Seotud lood
Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft peab
kõige suuremaks Eesti probleemiks tööjõu sissetoomist ja tootlikkust ning selle
kaudu ka innovatsiooni.
Riigikogu leevendab homme välismaalt
oskustööliste Eestisse toomise reegleid, mis näitab ühtlasi, et senine ülirange
poliitika kolmandatest riikidest pärit töökäte suhtes hakkab lõpuks tasapisi
murenema.
President Toomas Hendrik Ilves leiab, et
inimesi sunnib teistesse riikidesse tööle minema elukeskkond, mitte vaid palk ja
maksud, tema sõnul pole 31 000 lisakrooni see tasu, mis sunniks lahkuma.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.