Allaneelatud näts jääb aastateks kehasse – vaid linnalegend

Osaliselt seeditud toit liigub edasi soolestikku, kus tänu maksa ja kõhunäärme abile toit lõhustatakse ning toitaineid kasutab keha eluspüsimiseks. Mitteseeditavad ained saadetakse käärsoolde, et need kehast välja juhitaks.

Närimiskumm koosneb neljast põhikomponendist, millest kolmega saab meie keha hõlpsasti hakkama. Nii närimiskummile lisatud lõhn- ja magusained kui ka pehmendid on täiesti seeduvad. Üle jääb vaid kumm ise, mis on valmistatud sünteetilistest kemikaalidest ja annavad kummile näritavuse. Närimiskumm peab suus meie sülje toimes vastu pidama. Kui aga kumm on juhtumisi alla neelatud, siis käib keha sellega ringi nagu kogu muu toiduga - kui seedimise käigus ilmneb, et seda ei saa seedida, läheb see koos teiste jääkidega kehast välja.

David Milov kirjutas koos kolleegidega ajakirjas Pediatrics mõnest juhtumist, kus lapsed olid eiranud vanemate keelde ning ikkagi nätse alla neelanud. Näiteks kannatas üks poiss kaks aastat kroonilise kõhukinnisuse käes, sest ta oli päevas alla neelanud viis kuni seitse nätsu. Närimiskummid olid sooles kokku kleepunud känkraks, mille arstid pidid soolest välja imema.

Üks on kindel: närimiskumm ei jää kehasse seitsmeks aastaks. Eelmainitud poiss oli nelja-aastane, kui nätsuklomp temast välja võeti. Võimalik, et see oleks võinud sinna jääda ka seitsmeks aastaks, aga enne tulid arstid vahele. Kuigi selle poisi näidet kasutavad ilmselt paljud maailma emad, püsib väide seitsmest aastast siiski vaevu jalul.