- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmine pension tõuseb 21,6%
Valitsus kinnitas täna, 13. märtsil,
riikliku pensioni 2008. aasta indeksi väärtuse, tänu millele kasvab keskmine
pension 1. aprillist 21,6%.
Uus süsteem seob keskmise pensioni senisest tugevamini palkade tõusuga. Kui riigikogu ei oleks pensionite arvestamise süsteemi muutnud, jääks pensionitõus alla 16%, teatas Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
„Uus pensionide arvestamise süsteem hakkab tõstma senisest kiiremini iga aasta pensioni suurust, mis on kindlasti meeltmööda tänastele pensionäridele,” ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor. „Aga tähtis on see muutus ka homsetele pensionäridele. Vaatamata demograafilisele olukorrale võime nüüd kümneteks aastateks ette veendunud olla, et keskmise pensioni tase palkadega võrreldes jääb vähemalt samale tasemele.”
Ka sotsiaalminister Maret Maripuu rõhutas kindlustunde olulisust: „Kõige olulisem on see, et meie eakad ning ka tänased aktiivsed töötajad võiksid tulevikku vaadata kindlustundega, et vanaduspäevil ootab neid kindel sissetulek. Tagada tuleb stabiilne ja samas jätkuv pensionite kasv, kusjuures arvesse tuleb võtta ka majanduskasvu muutusi.”
Neljakümne aasta pärast on 70% inimestest riiklik pension ühesuurune, sest uue süsteemi järgi hakkab pension kiiremini kasvama just neil, kes saanud keskmisest vähem palka. „Seega on uus pensionide arvestamise kord ka sotsiaalselt õiglasem,” rõõmustas Nestor.
2008. aastast sõltub indeksi suurus 20% tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Tarbijahinnaindeksi aastane kasv oli statistikaameti andmetel 2007.aastal 1,066 ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 1,253, millest tuleneb riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,216 ehk pensioni kasvuks 21,6%, teatas sotsiaalministeerium.
Teiseks suuremaks muutuseks alates käesolevast aastast on see, et senisest enam suureneb pensioni baasosa, mistõttu selle kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 1,1. Aastahinde kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 0,9.
Viimastel aastatel on pensione ka ühekordselt tõstetud. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul ei tohi aga pensionitõus sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest. „Pensionide kasv peab arvestama Eesti elu arenguid ja sõltuma sellest, mis pensioni suurust ka tegelikult mõjutab – kui palju inimesi tööl käib, kui palju nad palka saavad ja kui suur on inflatsioon,” ütles minister.
2002. aasta 1. aprillist alates indekseeritakse igal aastal riiklikke pensione. Kord aastas korrutatakse sisuliselt kõik riiklikud pensionid (lisaks vanaduspensionile ka näiteks rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindade ja palkade muutusest ning sotsiaalmaksu laekumisest. Varasematel aastatel sõltus indeks 50% tarbijahinnaindeksi muutusest ja 50% laekunud sotsiaalmaksu muutusest.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele