• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,43%6 008,44
  • DOW 300,43%42 398,74
  • Nasdaq 0,56%19 630,91
  • FTSE 1000,11%8 843,53
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,59
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,43%6 008,44
  • DOW 300,43%42 398,74
  • Nasdaq 0,56%19 630,91
  • FTSE 1000,11%8 843,53
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,59
  • 17.04.08, 15:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ansipile teeb muret 1,3 miljardit kasutamata euroraha

Peaminister Andrus Ansipit teeb murelikuks euroliidu raha, mida ei ole ära kasutatud, rahandusministri hinnangul on kasutamata 1,3 miljardit krooni.
„Reserve on, aga ohud on üleval,” kommenteeris Ansip valitsuse pressikonverentsil välisvahendite kasutamist. „2004.-2006. aasta vahenditest on veel muist kasutamata ja on oht, et need jäävadki kasutamata. Ministrid ise ohtu suureks ja reaalseks ei pea.”
Ansip loetles ka konkreetseid projekte, mille raha on kasutamata. Näiteks sotsiaalministeeriumi 43miljoniline projekt „Võrdsed võimalused tööturul”, 700miljoniline Emajõe valgala projekt, 371miljoniline Tallinna Sadama projekt, Kukruse teelõigu 509miljoniline projekt. "Ei tea, kuidas ja millal need projektid rakendatakse," märkis ta.
Emajõe valgala projekti puhul tõi Ansip välja, et pakkumiste maht ületas võimalusi kolm korda. "Hange tükeldati 21 jupiks. Projekti summa on 700 miljonit, see ei ole väike raha," oli ta murelik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Arvestades majandustempo aeglustumist oleks nende vahendite kasutamine teretulnud, märkis peaminister. „Tuleb tegutseda. Ministritel on, millega vaeva näha. Küsimus on aktuaalne ka seoses võimaliku negatiivse lisaeelarvega. Projektide täideviimine turgutaks majandust ja tuleks ka tagasi maksudena,” ütles Ansip.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et kokku on sellist kasutama euroraha 1,3 miljardit krooni. „Ministeeriumid peavad tegema otsuseid, et takistused kaoksid,” ütles minister. Samas leidis Padar, et olukorral on ka positiivseid külgi. „Hinnad on teatud valdkondades märkimisväärselt langenud. Näiteks langenud ehitushinnad aitavad kaasa projektide teostamisele,” tõi ta välja.
Padar möönis, et raha ärakasutamisel tuleks tööd tugevamaks teha. „Ülevaadetega euroraha kasutusest tuleks olla kabinetis igal kuul, see oleks rahandusministeeriumi ettepanek. Sellest, kui efektiivselt me raha kasutame, sõltub majanduse tulevik. Tuleb ka mõistuslikkus säilitada. Kuigi on hilinemisi, siis ei tohiks kiirustamisel teha rumalaid otsuseid ehk siis raha ebaotstarbekalt kasutada,” lisas ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele