Ilusa naise elu pole alati lihtne

Kohtume kolme kaunitariga restoranis Novell asjalikul esmaspäevasel lõunal. Leelet Nellis on büroojuht Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses ja samal ajal ka Eesti NATO ühingus projektijuht. Ühing korraldab seminare ja tutvustab avalikkusele NATO tegevust ning eesmärke. Seetõttu on Leeleti päevad tihedad, eriti kuna ta õpib ka magistrantuuris. Tihti tuleb viibida ka diplomaatilise sisuga välislähetustel.

Juriidilise kõrgharidusega Helene Meel on töises plaanis aja praegu veidi maha võtnud ja teeb väiksemaid osaajalisi töid, et olla toeks esimeses klassis õppivale tütrele.

Helen Sildna on firma BDG Music OÜ (FBI) artist booker ehk maakeeli öeldes artistide maaletooja. Tema tööpõld hõlmab kõiki Balti riike ning töö promootorina eeldab tihedat rahvusvahelist suhtlemist agentide-mänedžeridega.

Üritame kõigepealt määratleda, milline siis ülepea on ilus naine?

Heleni meelest loob ilusa naise mulje peamiselt enesekindlus. Helene lisab sellele karisma ja Leelet kehakeele. Kuna üldtuntud on stereotüüpne oletus, et alati ei pruugi ilu arukusega kaasneda, lisab Leelet lõppu: "Võib-olla ka tarkus." Rõhk on sõnal "võib-olla".

See muudab jutuajamise lõbusamaks ja arutelu jätkub temperamentsemalt.

Kuid kuidas selle iluga siis ikka on, toob see pigem kasu või kahju, sünnib seda patta panna?

Helen on muusikapromootorite seas üks väheseid naisi meeste maailmas. Korraldaja jaoks on kõige olulisemad tegelased artistide esindajad ehk agendid. Suur osa neist on umbes 40-50aastased mehed, naisagente peaaegu pole. "Enamik on keskealised, kalkuleerivad ja veidi paadunud - nad on väga äriliselt orienteeritud. Kui oled noor ja kogenematu, pole neil raske sul nahka üle kõrvade tõmmata," kirjeldab Helen. Rahvusvahelisel areenil tegutsevad kontserdikorraldajad püüavad kõik just staaride agentidega jutule saada, saavutada nendega isiklikul tasandil kontakti. Helen möönab, et selles osas on kindlasti mõju ka välimusel. "Kuid tuleb jääda pragmaatiliseks ja kalkuleerivaks ning mitte unustada, mis on sinu siht ja eesmärk," on ta enda jaoks paika pannud.

Helen tunnistab samas, et meeste maailmas on naisena tal muidugi kergem jalga ukse vahele saada. Kuid see eelis kestab vaid hetke, edasi tuleb juba tõestada, et oled tegelikult ka sisuliselt arvestatav tegelane. Helenil on olnud ka juhuseid, kus esimesele kontaktiloomisele järgneb lausa üllatus, vahel koguni pettumus: "Oot, sa tahadki tööst rääkida?!" Ja lisab, et siis tuleb endale kindlaks jääda ja tõepoolest tööasju ajada.

Leelet leiab, et enesekindlus on küll väga oluline ja ka positiivne, kuid sellesama enesekindlusega on oht ka üle võlli ajada: "Peab hästi tunnetama piiri, kus enesekindlus muutub ülbuseks."

Kõik kolm on nõus, et tegelikult annab kena naine endale ju alati aru, et sai meeskolleegiga jutule hea välimuse tõttu, kuid seda ei tohi eal välja näidata.

"Kindlasti ei tule kasuks suhtumine stiilis: olen ilus ja veel tark ka," hoiatab Leelet. "See loob kindlad eeldused kadeduse ja muude negatiivsete hoiakute kujunemiseks." Leelet, kes tunneb end diplomaatilises maailmas üsna koduselt, arvab, et kuigi see maailm kuulub praegu veel valdavalt meestele ja naisena on raskem end tõestada, on kontaktiloomine naisterahval samas tuntavalt lihtsam.

Helene leiab, et kui kena naine viibib üksnes meeste seltskonnas, on meeste tähelepanu kena daami suhtes küll meelitav, samas segakollektiivis võib hea välimus vahel pigem probleeme tekitada. Tartu Ülikoolis omandatud juristi haridusega Helenele meenub sellega seoses ta esimene praktikakoht. "Naiste omavahelised suhted võivad muutuda keeruliseks mille iganes, sealhulgas ka välimuse osas, küll rohkem kui meeste suhted, kuna naised võtavad kõike isiklikumalt," arutleb Helene. "Samas kui tegu on vaid naiskollektiiviga, ei pruugi ilus välimus ka üldse mingit rolli mängida."

Leelet usub, et kadedust on siiski ka meeste hulgas väga palju ja sellel on suur jõud. "Oma sära lastakse hea välimusega naisel nautida vaid kuni hetkeni, mil tabatakse ära, et "sa oled naine, sa oled kena"." Sellest hetkest alates pead sa ennast millegi saamiseks topelt tõestama," on Leelet kogenud. "Hea välimuse peal liugu lasta ei saa mitte kunagi ega kuidagi."

Siinkohal meenub Helenele, et juba kooliajal pidi ta vahel südamest püüdma, et teda tõsiselt võetaks. "Mulle pole elus midagi teenimatult kergelt kätte tulnud," kinnitab ta. "Olen pigem olnud varasemas eas ebakindel ja püüdnud end sellevõrra rohkem tõestada." Samas arvab Helene, et naisi, kelle kohta võib tööalaselt öelda: "Ah, ta on niisama ilus...", peab mõnes kohas justkui kohustuslikus korras olema.

Kõik kolm leiavad, et suures plaanis personali valik välimuse alusel kindlasti ei toimi.

Helenele meenuvad tööalased kohtumised, kus vestluspartneriks olnud meesterahvas tundub pärast jutuajamist temasse miskipärast tõsisemalt suhtuvat või on lausa välja öelnud: "Oi, sinuga oli võimalik lausa väga meeldivat koostööd teha." Sellisest ütlemisest aimub eelarvamust, et hea välimus mõjub justkui mõtlemisvõimet pärssivalt.

Väga hea suhtlemisoskusega ja esindusliku olemisega Heleni roll on sõlmida kokkuleppeid bändide tuurile mineku osas, bändil lennujaamas vastas olla ning tagada nende siinviibimise ajal planeeritud ajakava sujumine. Kaheksa aastat seda tööd teinud Helen on tegelnud nii Metallica kui ka Elton Johniga. Enamik tema suhtlusest toimub Eestist väljaspool, kontakte luuakse valdavalt Londonis, kuna seal pesitseb enamik artistide agente.

Heleni sõnul üritavad kõikenäinud muusikaagendid ennast tihti maksma panna üleoleku ja iroonia abil. Helen ennast sellest enam heidutada ei lase: "Enesekindlus tuleb kogemusega. Kui ise tead, et välimusele ja säravatele silmadele lisaks on sul tegelikult ka teadmised ja oskused, siis astud nendesse väljakutsuvatesse suhtesituatsioonidesse lausa mõnuga," räägib ta. "Vahel võib ju enda lõbustuseks paar minutit naiivset kaunitari mängida, siis tuleb aga asjad kiirelt ja teraselt paika panna. Eks see kõik ole lõppkokkuvõttes selline isikutevaheline võimumäng."

Taas jõuab jutt ringiga tagasi tööpakkumiste ja töövestlusteni ja ühiselt jõutakse tõdemuseni, et kui on võrdsed kandidaadid, siis valitakse välja isiklikul pinnal meeldivam persoon.

Helenele meenub, et isegi mõned juhtimisõpikud manitsevad tulevasi juhte, et dress up, look smart ning et teised võtavad sind tõsisemalt, kui näed välja korrektne ja hea. Ta ei eita, et on ilmselt saanud tööpakkumisi ka oma välimuse pärast. "Kuid pikas perspektiivis ei toimi ükski töösuhe ju kuigi kaua, kui tööalased tulemused on kesised," tõdeb ta. "Tööandjad on ikka eelkõige kasumile ja edule orienteeritud. Kui mehed teevad komplimente naiskolleegidele, siis on kindlasti naisi, kes selle tõttu töötavad tol päeval heatujuliselt, ehk hoopis efektiivsemalt ja tulemuslikumalt. Mehed oskavad seda komplimendi-aspekti ja välimuse kiitmist kui motivatsioonifaktorit teinekord ka ilusti ära kasutada."

Kõikides Helene töökollektiivides on olnud väga palju ilusaid naisi. "Eesti ju!" naerab ta. "Mulle meeldib ilu! Kui sinna juurde lisandub ka tore ja hea iseloom, muutub see inimene minu silmis aina kenamaks. Kui aga mitte, ei püsi ka arvamus ilust, kuigi inimene võib olla klassikaline kaunitar…"

Kõik kolm rõhutavad, et ilu tähendab harmooniat - lihtne näide on kas või Lumivalgekese kuri võõrasema, kes oli ju imeilus, kuid kokkuvõttes negatiivne tegelane.

Naised tunnistavad, et aeg-ajalt on nad oma välimust ka ära kasutanud, kuid seda siiski kultuuri ja viisakuse piires! "Väga oluline on tunnetada piiri, kuidas ja kellega seda teha," märgib Leelet. "Ei saa valimatult suuri silmi teha ja naeratada. Kuid vahel võib mõni probleem kiiremini laheneda küll tänu sellele, et läbirääkimiste laua taga istuvad kena naine ja mees."

Helene leiab, et praegusel ajal tundub ju lausa paratamatu, et kõik peavad tööalaselt tegelema ka enesereklaamiga. Pigem on tal olnud sisemine vastuolu iseendale tunnistada, et ka välimus loeb - kõige tähtsam on ju tarkus, töökus ja tublidus! Lapsepõlves õpetati Helenet, et ei sobi rääkida teemadel, kes on ilus või kes vähemilus, eos oli rangelt paika pandud, et KÕIK on ilusad. Oluline oli, et välimus pole oluline! Nüüdseks on Helene jõudnud tõdemusele, et olgu selle välimusega kuidas on, ILU ei seisne eales pelgalt välimuses.

Helen leiab, et välimust ja ka oma loomupärast olemust saab ja peab siiski heas mõttes kasutama. Näiteks minnes lennujaama bändile vastu, saab isikliku karisma ja olemusega määrata kogu eelseisva töömeeleolu. "See esimene kohtumine määrab ära kogu edaspidise töökliima. Siiski ei määra sündmuste käiku kindlasti mitte pelgalt minu välimus, vaid pigem siiski asjaolu, et olen rõõmus, sõbralik ja hooliv."

Helen leiab inimese ilu siiski valdavalt tema sisemisest olemusest. "Mul on tänu oma tööle fantastiline võimalus kohtuda väga markantsete tegelastega. Võtan sellest alati nii palju kui võimalik - iga uus ja värvikas detail või maailmavaade, mille ma selle inimesega suheldes avastan, mõjutab tegelikult lõpuks ka minu enda arengut."

Kokkuvõtteks meie jutuajamisele võib vist öelda, et iluga saab vürtsitada elu, kuid nagu muude maitseainetegagi, tuleb õigesti doseerida. Ja ilust võib abi olla küll alustuseks, kuid edaspidi pead end ka sisemiselt tõestama.

Fotod: Erik Prozes