Kuhu rajada enda maamaja?

07. juuli 2008, 07:27

Suvel ostetakse maale elamukrunte märksa
enam kui talvel: roheline maa näeb parem välja ning puhkuse ajal on aega otsida.

Samas on siis ka hinnad kõrgemad ning ehitus kallim.

Lagedi ja Aruküla vahelise tee veeres kasvab plakateid nagu samas põllu peal seeni: "Müüa krundid", "Müüa maa", "Müüa krunt koos ärihoonega". Paistab olevat hea plakatiaasta.

Omanimelise plakati taustal naeratab ka Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok.

Kolmehektarine tükk põllumaad Lagedist paari kilomeetri kaugusel on jagatud kümneks 3000-4000 m2 suuruseks krundiks.

Pindi krundid asuvad lagedal, ainsal kõrgemal paigal on juba üks maja. Leoki hinnangul on metsa sisse krundi ostmine siiski kahe otsaga kaup: kui kallis raha kõrghaljastuse eest makstud, jääb tihti üle ainult kurvalt vaadata, kuidas ümberkaudsete majade kerkides kaunis männimets hõrendikuks harveneb. Sel juhul on mõistlikum valida odavam krunt ning sinna ise puud istutada.

Siinne maatükk on küllaltki tüüpiline. Kinnisvarabuumi ajal liikusid paljud arendajad Tallinna ringtee ümbrusse. Mullusega võrreldes on ostjaid märgatavalt vähemaks jäänud, huvilisi jagub palju rohkem kui tehinguid. Ometi on seis siin parem kui mõnelgi pool mujal: kolmsada meetrit Kulli raudteejaamani ja lähedane bussiliin, asfalttee viib 30 minutiga kesklinna ja elektrikapid seisavad liitujaid oodates krundiveerel.

Tõsi, Viimsi elanikel on poed ja lasteaiad lähemal ning rohkem naabrite seltsi, ent seal on ka hinnad teised. Siin maksab enamik krunte umbes 800 000 krooni. Vaid üks on teistest kallim - 1,5 miljonit -, sest teistest suuremale krundile on lubatud ehitada kaks hoonet.

Lagedi kruntidega on lugu lihtne: pole siin ei looduskaitse- ega Natura-ala oma erinõuetega, pole muinsuskaitselisi piiranguid. Veevarustusele on leitud lahendus koostöös Raasiku vallaga: kuluka veetorustiku asemel saadi luba rajada igale krundile oma puurkaev.

Ligi 30-40 000 krooni maksev puurkaev on üks kahest põhilisest lisakulust, millega ostja peab arvestama. Elektriühendusega liitudes makstav ampritasu on teine, sõltuvalt amprite arvust võib see jääda 16-25 000 krooni piiresse. Igal pool maahuviline siiski nii kergelt ei pääse.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade maakler Külli Friedrichson loetleb terve hulga küsimusi, millele krundiostja peaks tähelepanu pöörama: kommunikatsioonid, kas kinnistule on vaja detailplaneeringut, infrastruktuuri olemasolu, ehitusõigused, piirangud, naabrid, tee-, vee- ja elektriservituudid jne.

Ober-Haus Kinnisvara atesteeritud kinnisvaraspetsialisti Ene Arro hinnangul annab ostjale kõige paremini infot detailplaneering. Sagedamini tuleb piiranguid ette veekogude ääres, tihti esineb ka kivikalmete ja ohvrikividega seotud muinsuskaitsealaseid piiranguid. "Alati tuleks uurida kõikvõimalike piirangute kohta ka kohalikust omavalitsusest," kinnitab Arro.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. July 2008, 07:24
Otsi:

Ava täpsem otsing