• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 05.09.08, 20:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuhu on kadunud päikeseplekid?

Viimased kaheksa kuud pole meie Päikesel olnud just palju plekke, augustis koguni mitte-ühtegi. Kas lugeda 21. ja 22. augusti vahel Belgias registreeritud Päikese tumedamat laiku plekiks, määrab, kas me saame sajandi plekimiinimumi või kõigest viiekümne aasta miinimumi.
Uute plekkide tekkimise sagedus ja aeg näitab kui ohtlik, meie planeedi tehiskaaslastele järgmine Päikese 11 aasta pikkune aktiivsustsükkel tuleb, kirjutas fyysika.ee.
Päikeseplekid on jahedamad ja tumedamad osad, mis tekivad meie kodutähe pinnale tema magnetvälja tõttu. Päikeseplekkide temperatuur on ligi 3700-4200 kraadi Celsiuse järgi, kui võrdluseks võiks tuua, et harilikult on päikese pinna temperatuur 5500 kraadi.
Päikeseplekkide magnetväli on seevastu tunduvalt tugevam ümbritsevast pinnast. Päikeseplekkide tekkimise sagedus kõigub paarikümne pleki tekkimisega päevas aktiivsuse tipul ja plekitute nädalate vahel miinimumis. Aktiivsuse kõikumine mahub 11 aastase tsükli sisse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Päikeseplekkide miinimume seostatakse külmemate aegadega Maal, nii on nimetatud ka väheste plekkidega perioodi aastatel 1645-1715 Mauraderi miinimumiks, mis on tuntud ka väikese jääajana.
See oli aeg, kui kogu Euroopas oli tunduvalt külmemad ja pikemad talved kui harilikult. Osade teadlaste, näiteks William Livingstoni sõnul on see märk uue plekivaesema perioodi algusest. Oma väidet kinnitab ta oma uurimusega, mille ta 2005. aastal esitas ajakirjale Science, kuid mis sealt vastuolulisena tagasi lükati.
Nimelt väitis ta seal et järgmine kümnend tuleb päikesel plekivaesem ning mis ennustas käesolevasse aega päikeseplekivaeguse algust. Stanfordi ülikooli astronoomi Leif Svalgaardi sõnul on see täiesti normaalne ning ainus mida praegu ootama peab on kui kiiresti ja sagedasti päikeseplekid tagasi tulevad, sest aktiivsemad tsüklid algavad pauguga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele