Aripaev.ee küsitletud kommertspangad
väitsid, et nad ei pane laenukahjumite hirmus raha kõrvale, vaid kannavad
oletatavasti raisku mineva osa varast lihtsalt kulukontole.
Läti nädalalehe Lietiska Diena andmetel ütles Nordea tegevjuht Christian Clausen hiljuti, et pank pani kõrvale 1,3% kogu Baltimaade laenuportfellist ehk 90 miljonit eurot (1,4 mld krooni). Varem on aripaev.ee avaldanud prognoosi, mille kohaselt kasvab hapude laenude maht selle aasta teises pooles 1,5%ni kogu laenuportfellist.
Nordea panga korporatiivpanganduse juhi Andreas Laane sõnul ei tähenda provisjonide tegemine seda, et pangad raha hoiustataks. "See näitab pigem seda, et pank arvestab tulevikus tekkida võivaid mahakirjutamisi ja summa on ka kasumiaruandes juba kuluna arvesse võetud," selgitas Laane täna aripaev.ee-le.
Nordea panga krediidijärelvalve osakonna juhataja Alar Kondratjev täpsustas, et provisjoniks avatakse spetsiaalne konto, kuhu provisjoni summa kantakse ja mille arvelt hiljem laenukahju kaetakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ajakirjanduses kasutuses olev sõna "kõrvale panek" on ebatäpne ja valesti mõistetud," kommenteeris Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe. Laenude allahindlused ehk laenuprovisjonid tehakse tema sõnul kas konkreetsele laenule või laenuportfellile tervikuna.
Laenu provisjoneerimisel arvutatakse laenu jääk ning sellest lahutatakse oodatavad sissetulekud, näiteks tagatise realiseerimisest saadav tulu ja sissenõudmise kulud. Provisjoneeritud laenud on panga bilansis kuni tagatiste realiseerimise või nõude müügini.
Hansapanga riskijuht Kristina Mikenberg kommenteeris täna: "Krediidikahjude provisjoneerimine on tavapärane tegevus. Loomulikult on ka Hansapangal nagu ka igal teisel pangal laenuprovisjonid, mille suuruse kohta saab teavet meie kvartaalsetest ja aastastest majandusaruannetest," lisas ta.
SEB bilansiline provisjonide saldo oli esimese poolaasta lõpu seisuga 957,4 miljonit krooni, mis on 1,3% laenuportfellist. SEB laenukahjum oli samas 614 miljonit krooni.
Hansapanga Eesti üksuse provisjonide saldo oli esimese poolaasta lõpuks 1192,3 miljonit krooni ehk 0,94% laenuportfellist ning laenukahjum 282 miljonit krooni. Laenukahjum näitab provisjonide saldo suurenemist aruandeperioodi vältel.
Juunis rääkis Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe aripaev.ee-le, et aasta teises pooles suureneb üle 60päevaste viivislaenude osakaal ja keskmine laenude allahindluse maht ulatub 300 miljoni kroonini kvartali kohta. Viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis kasvab 1,5% tasemele, märkis Rehe toona.