Kunsing meenutas, et valitsused ja keskpangad on omalt poolt kõik sammud astunud, et usaldus taastuks ja intressid võiksid allapoole tulla. „Aktsiaturgude kahepäevane põrge peegeldab ootust, et need sammud kannavad vilja. Ja kui nüüd intresside ja korporatiivvõlakirjade tootlus peaks jätkama praegust ettevaatlikku langust pisutki kiiremas tempos, siis reageerib ka aktsiaturg positiivselt,” avaldas ta lootust.
Kunsing usub, et praegu võiksid börsid jätkata põrkamist eelmise nädala põhjadest tagasi mingile normaalsemale tasemele - S P kuhugi 1100 kanti aasta lõpuks näiteks (ca +7-8% vs praegune tase). Järgmise aasta suhtes on olukord ebaselgem, kui see ehk oli 1988. aastal, mil mure majanduskasvu pärast ei olnud praegusega võrreldav.
"Alati on muidugi võimalik, et globaalne majanduslangus suudetakse ära hoida, kuid praegu näib see pigem niimoodi, et seda lihtsalt pehmendatakse, mitte ei hoita päris ära. Paljud aktsiad on praegu väga-väga odavad, kuid seda peamiselt varasemate kasumiootuste valguses. Ei ole teada, millised täpselt on olnud rahaturgude kriisi (ülikõrged LIBORid, karmistunud laenustandardid) mõjud reaalmajandusele. Kui need mõjud ei ole väga katastroofilised, siis ilmselt võivad aktsiad tõusta üsna tublisti. Tahaks näha mingeid tõendeid ettevõtete raportite näol, enne kui asuda ennatlikke järeldusi tegema," arultes ta.
Tänase Taani majanduslehe Börsen kaaneloos väidavad Barclays Capitali ja Danske Banki analüütikud, et järgmisel kahel-kolmel nädalal tuleb aktsiaid kokku krabada käte ja jalgadega - praegu on ajalooline võimalus aktsiatega raha teha.
„Usume, et aktsiad hakkavad praegustelt tasemetelt pakkuma pikaajalise perspektiiviga investoritele häid ostuvõimalusi. Ja sellist võimalust, mida tavaliselt tuleb ette vaid üks kord inimpõlve jooksul,“ ütles Barclays Capitali peastrateeg Tim Bond. Isegi kui 2009. a ootab ees majanduslangus, on aktsiad täna juba liiga madalale hinnatud. „Kui ajalugu eeskujuks võtta, võib eeldada 10 aastat kahekohalisi tootlusnumbreid,“ ütles Bond.