Kasv taastub 2010. aastal

Käitumise muutust on põhjustanud mitmed tegurid: hüppeliselt tõusnud inflatsioon, suurenenud üldine ebakindlus, kallinenud intressimäärad ning vähenenud laenamine. Sellele on kaasa aidanud ka välised arengutegurid, mis on muutunud viimase poolteise aasta jooksul Eesti tuleviku jaoks järjest ebasoodsamaks. Peamiste eksporditurgude nõudluse kasv on vähenenud, toormed kallinenud ja finantskriis tõstnud maailma rahaturul intressimäärasid.

Vaatamata väliskeskkonna halvenemisele ei ole meie eksportijatel seni väga suuri raskusi olnud. Pigem vastupidi: sisemaisele turule orienteeritud ettevõtjatega võrreldes läheb neil hästi. Seega on suhteliselt tugeva ekspordi ja vähenenud sisenõudluse tõttu oluliselt vähenenud välisrahastamise vajadus ning seeläbi vähenenud ka majanduse haavatavus.

Maailmamajanduses on aga kätte jõudnud rasked ja segased ajad. Palju on spekuleeritud selle üle, kuidas viimase kuu jooksul lahvatanud finantskriis ning selle järelmid võivad mõjutada maailma majandust, kuid see on paljuski kõhutundeanalüüs. Realistlikke hinnanguid ei saa anda enne, kui olukord on maha rahunenud ja on selge, millises keskkonnas majandusagendid edaspidi toimetavad.

Eesti Pank on lähtunud oma prognoosi põhistsenaariumis eeldusest, et finantskriisi mõju jääb lühiajaliseks, kuid välisnõudluselt pole oodata olulist tuge meie majanduskasvule. Samas valitseb oht, et välisnõudlus võib ka kahanema hakata.

Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt on oodata sisemajanduse kogutoodangu vähenemist ka 2009. aastal. Kasvu taastumist ootame alles ülejärgmisel aastal. Kasvu taastumise eelduseks on ebakõlade kadumine majandusest.

Eelkõige peab majanduses toimuma ümberstruktureerimine ning tootlikkus ja palgad peavad tasakaalustuma. On oodata kinnisvaraarendusega seonduvate investeeringute mahu vähenemist. Eratarbimise kasvu taastumist on oodata alles 2010. aastal, kui paraneb leibkondade kindlustunne.

Koos palkade kasvutempo aeglustumise ja väliste hinnasurvete taandumisega on oodata inflatsiooni kiiret aeglustumist. Paradoksaalselt on koos majandustsükli langusfaasiga suurenenud tõenäosus, et Eesti täidab eurole üleminekuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi 2010. aasta jooksul.

Soodsaid olusid tuleks ära kasutada ning selles on suur roll ka riigil. Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve defitsiidis nii sellel kui ka järgmisel aastal, mil puudujääk ulatub 2,5 protsendini.

Praeguses majandusolukorras on eelarve puudujääk aktsepteeritav, kui see on ajutine ja mõõdukas. Kui eelarvedefitsiit kujuneb suuremaks kui 3 protsenti, peab valitsus kiiresti reageerima.