Mänguline Almer Jansu

"Kui loed negatiivset infot, siis see materialiseerub, kui kardad midagi või soovid midagi, siis see materialiseerub," ütleb Jansu.

Lapsena mängisin poodi, nüüd pean poodi. Tahtsin saada vahepeal ka näitlejaks ja praegu õpetan näitlejaid.

Mängisime poodi, aga mitte konkreetse rahaga. Elu on mäng. Ka igapäevaelus peaksime rohkem mängima. Ühtegi asja ei tohi võtta surmtõsiselt.

Koolis tegelesin rohkem tantsuga. Minu elu on tsükliline, teen kõiki asju seitse aastat. Sellised tsüklid on tegelikult kõigil olemas. Seitse aastat tegin rahvatantsu, seitse aastat võistlustantsu, seitse aastat stepptantsu, kuigi ma õpetan seda ka praegu.

Oma tantsustuudiot tegin seitse aastat. Proovisin ka kaheksandat ja üheksandat aastat teha, aga see oli juba punnitamine. Ma ei soovita äris palju punnitada, kui asjad ei hakka juba esimestel kuudel liikuma, on midagi valesti. Energiad ei toimi.

Äris on energia tähtis. On nähtav ja nähtamatu maailm. Püüan äris kasutada ka nähtamatu maailma osa - feng shu'id, ruumienergiat, inimeste energiat. Isegi see, mida iga päev lehest loed, mõjub. Kui loed iga päev negatiivseid sõnumeid, siis süstid alateadvusesse negatiivsust.

Jälgin äris ka numeroloogiat. Kui äris on palju number nelja või on aadress neli, siis on seal palju takistusi ja palju tööd.

Ei loe. Mõnikord muidugi sirvin, kui näiteks kohvikus käin. Televiisorit ma ka eriti ei vaata. Ja arvutis püüan vähe käia. Ma säästan iseenda aega ja iseennast. Ma ei taha saada arvuti orjaks, nagu on paljud, kes ei märka enam teist inimest, kuna suhtlevad arvutiga.

Kooli ajal hakkasin tantsima. Kõikidest mu hobidest on saanud võimalus ka raha teenida, mäng materialiseerub. Läksin pedasse õppima, pärast seda Stockholmi Tantsukõrgkooli.

Võistlustantsuga käisime ida pool, siis hakkasin tegelema rahvatantsuga, ka Peiarites tantsides oli võimalus palju reisida.

Reisides õpin. Olen 16 korda Jaapanis ja 17 korda Austraalias käinud, need on minu lemmikmaad. Jaapani filosoofia lummab mind, see on aidanud mind ka igapäevaelus.

Olen õnnelik, et saan reisida ja oma hobid sellega kokku viia. Kui mulle mingi asi enam ei meeldi, lõpetan sellega tegelemise. Näiteks praegu ma enam nii palju ei tantsi. Kui pean kolm-neli tundi päevas rabelema, hakkab keha protestima. Olen leidnud enda jaoks uue mängu - tegelen gongiteraapiaga.

Oskan veel Jaapani ja Tai massaaži. Detsembris lähen jälle Taisse - õppima. Seal on kulud palju väiksemad, hotell on 65 krooni, lõunasöögi saan 12 krooniga, siin ma ei saa isegi teed selle eest. Talveriideid ja saapaid ma siit ei osta, rahaga, mis ma siin kokku hoian, ostan lennupileti ja talvitun kuskil mujal.

Aspektid lehtedest, televisioonist ja vinguvatelt tuttavatelt salvestuvad alateadvuses. Helid aitavad alateadvust ja mõtteid korrastada. See on ürgne instrument, üle viie tuhande aasta vana.

Mõtted, mida sa mõtled, saavad ühel päeval teoks, kõik materialiseerub kunagi. Kui loed negatiivset infot, siis see materialiseerub, kui kardad midagi või soovid midagi, siis see materialiseerub.

Inimene peab liikuma. See annab vabaduse ja koordinatsiooni. Inimene, kel ei ole koordinatsiooni, ei oska ka oma äri koordineerida. Koordinatsioon on parema ja vasaku ajupoolkera vaheline koostöö. Ka golf ja tennis arendavad koordinatsiooni, aga tants annab lisaks emotsionaalse elamuse. Üks ajupoolkera mõtleb numbrites, teine on loov pool. Loovus on tähtis: kuidas teha viiesajast viis tuhat ja viissada tuhat.

Äris on kaks teadvuse liiki: võistlev ja loov teadvus. Võistlev teadvus on meid viinud selleni, et mõned kaubad ja teenused on Eestis röögatult kallid. Näiteks hotellinduses. Sellepärast mulle meeldib, et Eestis on majanduslangus, ootan veel suuremat langust, see paneb inimesed mõtlema, et me ei tohi olla nii ahned. Ahnus, kadedus, kurjus ja viha istuvad inimestes tugevasti sees ja takistavad arengut.

Tahame saada liiga palju. Tahame saada viie rikkama riigi hulka. Ja kiiresti. Ükskõik milliste vahenditega.

Bürokraatia on meil üks Euroopa hullemaid. Kui võrdlen näiteks Inglismaaga, siis seal on äri alustamine palju lihtsam kui Eestis. Eesti majandusel ei lähe hästi, sest kontrollsüsteeme on liiga palju.

Vabadust. Mul ei ole pangalaene ega liisinguid, mis on tänapäeva orjuseks. Elan Tallinnas üürikorteris, kui sõidan kolmeks-neljaks kuuks ära, annan korteri ära, aga pangalaenu ei saa ära anda.

Öeldakse, et kahekümne aasta pärast on korter sinu enda oma. Aga kahekümne aasta pärast on majandus teine. Ka praegu sõlmitavad pensionisambad kukuvad kokku. Püüan elada siin ja praegu.

Ma ei tea kedagi, kellel oleks nii palju ettevõtlikkust nagu Almeril, olen seda alati imetlenud.

Tema ideed tunduvad mõnikord hullumeelsed ja mitte meie maailmast, aga ta viib need sageli ellu.

Näiteks oli tal gongiprojekti plaanis korraldada mägedes pilvepiiril, mis iseenesest ei olegi teostamatu, kuigi veel teoks tegemata.

Almer on päikesepoiss, ma pole näinud teda tusatsemas, ta toob ka teiste päeva päikese. Mulle meeldib ka see, et Almer koolitab ennast ja investeerib endasse.