Terk tõdes konverentsil, et Hiina konteineriäri ei saa teha suhtumisega, et küll midagi leiame. "See on mastaabiefekti äri, teine võimalus on jääda pisikeseks nišitegijaks," selgitas ta.
"Meie konkurentsieelis on see, et saame vastu võtta suuri laevu. Soomel ja Venemaal pole selliseid sadamaid. Kui Venemaa tahab saada Hiina kaupa suurte laevadega, peab tahes tahtmata tegema äri nii- öelda paha riigiga, nagu Eesti, Läti, Leedu või Poolaga. Selles äris hakkab majanduslik motivatsioon rohkem mängima kui poliitiline," selgitas Terk.
Tergi sõnul on see Eestile suur logistiline ülesanne, mille sarnast ei ole siin veel lahendatud. "Moraal on võimaluste kasutamises. See eeldab mastaapseid kooskõlastusi," ütles ta.
Tema sõnul on majandusministeerium ning Tallinna Sadam teinud kalkulatsiooni, et Eestist võib alates aastast 2013 ühe aastaga läbi vedaga umbes ühe miljoni TEUd kaupa.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.