Omanikujärelevalve kainestab ehitajat

"Tegin ise omanikujärelevalvet. Olen ju kolmteist aastat ehitusel töötanud. Pealegi on see teenus ikka päris kallis," tunnistas Viimsis suvilat eramuks ümberehitav Raul Rumm. Valdavalt oma elamist ise ehitanud mees uskus, et hoone vastuvõtmisel peaks kõik korras olema.

Kui töid teevad ehitajad, peaks tema veendumusel koduomanik palkama esimesel võimalusel omanikujärelevalve tegija. "Kui raha vähe, siis valva ise, mis siis, et närve ja aega kulub rohkem," hoiatas ta käed taskus majaehituselt eemale kõndimise eest.

"Mul läks veel hästi, kuid mitu omanikujärelevalveta läbi ajanud tuttavat on nüüd hädas," tõdes Tallinna külje alla Viljandi maantee äärde oma elamise rajanud Meelis Kalamees. Ise ühe suvila ehitanud, suutis ta töömeeste tööd eramuehitusel jälgida, kuid eelteadmisteta tuttavad peavad ilmselt tagantjärele ehitusvigu lahendama.

Saue lähistel vana hoone kodumajaks kohandanud Anne Ilves möönis takkajärgi kurvastusega, et järelevalve tegijast on ikka vähe kasu, kui see käib platsil vaid vormiliselt ning kiidab ehitaja iga liigutuse heaks.

Tulemusena on välistrepp tehtud ilma vundamendita, katus ilma aluskileta ja vaevalt paariaastasel majal on vundamendikrohv pudenemas.

"Eramuehitaja peaks alati olema kursis objektil toimuvaga," kutsus ehitusekspert FIE Aare Traks majaomanikke valvsusele. Ehitusmeeste kasutamisel tuleb alati eelnevalt uurida nende tausta, tehtud töid, kuna ikka veel liigub buumiajast jäänud oskusteta ehitajaid. Samas heidab ta omanikujärelevalve tegijatele ette tihti esinevat selgrootust - ei suudeta kohapeal otsuseid vastu võtta. Teoreetiliselt on omanikujärelevalve seadusega reguleeritud, kuid turul liigub ringi buumiaegseid isehakanuid või käib platsil lihtsalt kellegi tuttav.

Ühelt poolt - kui ehitajad on kindlad, ei näegi ta eramule omanikujärelevalve palkamisel mõtet. Teisalt enda ehitusalaste teadmiste puudumisel tuleks seda ikkagi teha.

Traditsiooniliselt maksab omanikujärelevalve ühe protsendi tegelikust ehitusmaksumusest. Kuid tihti üle aasta veniva eramu puhul tuleks umbes 10 000kroonise väljaminekuga kuu kohta küll arvestada. "Näiteks 1,4 miljoni eest poole aastaga ehitatud eramu puhul saaksin maksudeta umbes tuhat krooni kuus - ma ei hakka siis kohalegi minema," peab ta eramu puhul protsendilist arveldust mõttetuks.

Omanikujärelevalve teenust pakkuva ACTO Consult OÜ juhataja ja peainsener Margus Sarmeti sõnul pole järelevalvajale vahet, kas käia 200 või 1000 ruutmeetrisel objektil - ajakulu on pea sama. Teenuse osutajana näeks ta hea meelega rohkem eramuomanikke tellijate ridades, kuid möönis samas teenuse kallidust ise järelevalvet tehes ei pruugi majaomanikud kõiki nüansse ehitajate tegemistes märgatagi.

Temagi ei pea eramu puhul protsendipõhist arveldamist mõttekaks - see pigem suurehituste teema.

Põhimõttel, et järelevalve jälgib kogu ehitust kaks-kolm korda nädalas on kuu tasu alates 15 000 kroonist. Alternatiivina pakkus Sarmet eramuomanikule ka osalist teenust või siis koopereerumist samas valmivas eramurajoonis teiste majaomanikega. Viimasel juhul saaks täisteenuse hinna majapidamise peale madalama.

Tulemuse vastutuse osas jäid nii Traks kui ka Sarmet kõhklevaks.

Esiotsa oldi kindlad, et vastuvõetud majas tehtu eest vastutab ikka ehitaja. Siiski möönis Sarmet teenuse osutaja kaasvastutust, kuid siiani Eestis sarnast kohtulahendit ta veel ei tea.

Ehituseaduse järgi ei või inimest ohtu seada. Seega konsulteeri rohkem spetsialistidega! Kuid kui sul on hea ehitaja, siis ära teda torgi.

Konsulteeri pigem projekteerijaga. Brigaadiga saab ise rääkida, kaasamata kallist omanikujärelevalvet. Kontrollimisega ei tasu minna liiale.

Iseehitamine on ka variant. Kuid pottsepatööde, elektri, kütte, ventilatsiooni ja kandekonstruktsioonide osas tasuks ikka erispetsialistiga konsulteerida.

Majaomanik, kes ise maja ei ehita, peab tööde vastu huvi tundma, siis ei tule pärast üllatusi. Kui ehitus valmis ja vastuvõetud, siis vastutab ikka ehitaja.