Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiirusmaks täidab eelarvet 360 miljoniga

    "Kas te ei leia, et sellisel moel oma rahva ristilöömine ja sellise küünilise rahanumbri sissekirjutamine igasugustesse arvutustesse on kuritegelik?" nurises Keskerakonna rahvasaadik Aivar Riisalu teisipäevasel riigikogu istungil.
    Liiklusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse muudatusi tutvustanud reformierakondlane Erik Salumäe kommenteeris: "Siis võib öelda, et kogu eelarveprotsess võib mingis mõttes olla kuritegelik, kui plaanitakse mingisuguseid tulusid."
    Nn kiirusmaks rakendub kohe, kui kiiruskaamerad üles pannakse ning need korralikult tööle hakkavad. Varem on meediast läbi käinud, nagu hakkaks kiirusmaks autojuhte ohustama 1. aprillist.
    Tehniliselt näeb see välja niimoodi, et kiiruskaamera jäädvustab kihutava sõiduki numbri ja juhi äratuntava kujutise. Seejärel kontrollib politsei trahvikeskus, kellele sõiduk kuulub, ja saadab kas sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale trahviteate.
    Kui trahvitu kukru kergendamisega rahul pole, võib ta 30 päeva jooksul trahviteate vaidlustada. Kui inimene aga väidab, et polnud kihutamise aegu sõiduki roolis, tuleb politseile avaldada tegeliku juhi nimi. Seejärel saadetakse trahviteade sellele, kes autot väidetavalt juhtis.
    Politsei andmetel pole Eesti teedel veel ühtki kihutajate trahvimiseks sobivat kiiruskaamerat, maanteeamet lubab esimesed kaamerad paigaldada kevadeks.
    Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa ütles aripaev.ee-le, et praeguse kava järgi tulevad kiiruskaamerad Tallinna-Tartu maanteele 2009. aasta kevadel.
    "Protsess viibis seadusandluse taga ja olid vaidlustused," põhjendas Vaikmaa.
    Kiiruskaamerate massilisest kasutuselevõtust suureneb mõõtmiste usaldusväärsus, kuid politsei kasutab juba praegu kiiruseületajate trahvimiseks üht pildistavat kiiruskaamerat. Kiiruskaamerad on maanteeametil juba ostetud ja nende paigaldamine Tallinna-Tartu maanteele seisab ainult vormilise külje taga. Kas kiiruskaamerate massiline kasutuselevõtt ka trahvide tulva tekitab, pole kindel. See sõltub inimestest. Arvestades Eesti liikluskultuuri, võib siiski oletada, et kiiruseületamiste eest kirjutatavate trahvide arv mõnevõrra suureneb.
    Uued kiiruskaamerad vastavad tänapäevastele tehnilistele normidele, on taadeldud ning kihutaja tuvastamiseks piisavalt täpsed. Trahvide tühistamise võimalus sõltub pigem inimlikest vigadest, politseinike professionaalsusest ning käitumismaneeridest kui kiirusmõõtja tehnilisest küljest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.