Võru jäätmed tuleb hakata vedama saja kilomeetri taha

Käed rüpes pole istutud. Ei saa öelda, et omavalitsused, kelle korraldada on riik kõik selle valdkonnaga seonduva jäätmeseadusega pannud, oleksid istunud, käed rüpes, ja poleks aastate jooksul, kui prügilate sulgemise tähtaeg teada oli, midagi teinud.

Mitme maakonna omavalitsused moodustasid koostöös juba 2002. aasta maikuus ühise äriühingu Kagu-Eesti Jäätmekeskus AS, mille ülesanne oligi lahendada piirkonna jäätmete veo ja ladestamisega seotud probleemid, et oleks tagatud häireteta ja mõistliku hinnaga jäätmekäitlus pärast nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist.

Omavalitsused rahastasid ja riik omalt poolt toetas selle äriühingu tegevust uue nn. europrügila rajamiseks piirkonda kas Tartu või Põlva maakonda. Möödus 6 aastat ja prügila asukohavalikud jooksid kõik üksteise järel liiva kohalike elanike vastuseisu tõttu.

Maha on tegelikult visatud miljonid kroonid riigi ja omavalitsuste raha ja petetud on suure piirkonna omavalitsuste ja nende elanike lootusi, et loodud äriühing prügilate sulgemisest tekkivatele probleemidele lahenduse leiab.

Kõige halvem on asja juures aga see, et kaotsi on läinud kuus aastat aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks, sest omavalitsustel oli ju õigustatud ootus, et nende moodustatud ja rahastatud ning riigi aktsepteeritud äriühing lõpuks ikka lahendused leiab ja omavalitsustele pakub. Seda ei juhtunud.

Meile teadaolevalt üritab MTÜ LEA luua uut jäätmekäitluskeskust Viljandi maakonnas Karksi vallas Ainjas. Kui see plaan isegi realiseerub, siis Võru maakonna inimeste ja omavalitsuste jaoks ei muutu midagi paremaks, sest vahemaa võrreldes Tormaga ei ole mitte väiksem, vaid suurem.

Igaüks katsugu ise, kuidas hakkama saab. Tallinnas 7. oktoobril toimunud jäätmepäeval ütlesid keskkonnaministeeriumi esindajad, et lähemas perspektiivis 6-7 aasta pärast hakatakse jäätmeid põletama ja ladestamisele minevate jäätmete hulk väheneb seetõttu oluliselt, kusjuures jäätmepõletusjaama loomine eeldab läheduses suurt asumit, et põletamisel saadav energia aasta läbi tarbimist leiaks ning et isegi Tartu suurune linn jääb oma soojuse tarbimismahu tõttu väikeseks selle kõrvale jäätmepõletusjaama rajamiseks. See aga võib tähendada, et tulevikus tuleb hakata põletamisele minevaid jäätmeid vedama hoopis Tallinna lähistele.

Mõtted ja kavad ning plaanid võivad olla probleemide lahendamisel riigi vaatenurgast vaadates isegi õiged, kuid küsimus on, kes maksab kinni jäätmete veo mitmesaja kilomeetri kaugusele. Ükskõik kelle käest küsides on vastus olnud alati üks ja seesama - jäätmete veo maksab kinni jäätmete tekitaja ehk siis see inimene, kelle jäätmeid veetakse.