- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 278,9
- DOW 300,78%44 832,11
- Nasdaq 1,02%20 600,16
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 278,9
- DOW 300,78%44 832,11
- Nasdaq 1,02%20 600,16
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kisel: tasuta heitmekvoot pole Eesti jaoks lahendus
Majandusministeeriumi energeetika
asekantsleri Einari Kiseli sõnul pole Poolale pakutav kompromisslahendus, kus
riik saaks elektritootmiseks tasuta heitmekvooti ka peale 2013. aastat, Eesti
jaoks kõige tähtsama probleemi lahendus.
Täna kirjutas ajaleht Financial Times, et ELi eesistujariik Prantsusmaa pakub Poolale ja teistele Ida-Euroopa riikidele kompromissi, et leevendada nende vastuseisu ELi kliima- ja energiapaketile.
EL tahab heitmekvootidega kauplemise süsteemi laiendada nii, et peale 2013. aastat peaksid lisaks energiamahukatele tööstusettevõtetele ka kõik elektrienergia tootjad heitmekvoodi oksjonilt ostma. Eriti ägedalt on ELi plaani vastu sõdinud Poola, mis toodab lõviosa oma elektrist kivisöest. Poola argument on, et majandus ei kannata nii järsku elektrienergia hinna tõusu lihtsalt välja. Ka Eestis tähendaks uus kauplemiskord põlevkivist toodetud elektrienergia hinna mitmekordistumist.
Nüüd on Prantsusmaa teinud ettepaneku, et riigid, kus üle 60% elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest, saaksid ajutiselt, ehk aastani 2016, kuni poole vajaminevast kvoodist elektritootjatele tasuta anda. Poolale pakutud üleminekuaeg laieneks ka Balti riikidele, kirjutas FT.
„Jah, põhimõtteliselt võiks see laienda ka Eestile,“ kinnitas Kisel. „See on tõesti üks kompromiss, mis sealt paistaks. Pikas perspektiivis ei lahenda see aga meie peamist probleemi nn kolmandate riikide elektrienergia impordipotentsiaaliga,“ ütles Kisel. Teisalt lõpeks ELi pakutud üleminekuperiood just siis, kui Narva jaamade investeeringud saaksid valmis ja tootma hakkaksid – aastal 2016. „See kompromiss meid ei rahulda,“ ütles Kisel.
„Meie probleemid on täna veel õhus,“ ütles Kisel, lisades, et Eestile sobiva kompromissi leidmiseks kõnelused jätkuvad. Elektri hinna tõusu ei pruugi aga edasi lükata ka sealt terendavad kompromissid. „Pigem loob see võrdsemad tingimused Vene elektrile siin konkureerimiseks,“ jätkas ta.
Heitmekvootidega kauplemise süsteem on alussammas ELi ambitsioonikale plaanile vähendada aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavate heitmete hulka 20% 1990. a tasemest.
Mitmed riigid on juba avaldanud lootust, et Prantsusmaa pakutud kompromissiga saab ELi kliima- ja energiapakett n.ö „kännu tagant minema“. Prantsusmaa tahab ambitsioonika kliima- ja energiapaketi lukku lüüa detsembri alguses toimuval ELi valitsusjuhtide ülemkogul. See sillutaks teed globaalsele kliimakokkuleppele, mis loodetakse sõlmida tuleval aastal Kopenhaagenis.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele