• OMX Baltic−0,34%300,26
  • OMX Riga−0,02%893,33
  • OMX Tallinn−0,39%2 073
  • OMX Vilnius0,4%1 204,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 807,81
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,87
  • OMX Baltic−0,34%300,26
  • OMX Riga−0,02%893,33
  • OMX Tallinn−0,39%2 073
  • OMX Vilnius0,4%1 204,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 807,81
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,87
  • 14.12.08, 11:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kisel: elektri hind tõuseb vähem

Reedel Brüsselis kokku lepitud Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett loob võimalused selleks, et elektri hind tõuseb lähiaastatel Eestis vähem, kommenteeris Ülemkogu otsust majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.
„Hinnale avaldab mõju see, et liikmesriigid saavad elektritootjatele jätkuvalt osa heitmekvooti tasuta anda. See annab võimaluse, et kvoodi hinda teatud osas elektri hinna sisse ei kirjutata. Nii on võimalik, et elektri hind ka põlevkivist tootmisel ei ole nii kõrge,“ ütles Kisel.
Kui algselt oli Euroopa Komisjoni ettepanek, et aastast 2013. peavad kõigi liikmesriikide elektritootjad tasuta kvoodi asemel heitmekvoodi oksjonitelt ostma, siis nüüd lepiti kokku, et rida uusi liikmesriike saab ka peale 2013. aastat 70% kvoodist elektritootjatele tasuta anda. Osakaal väheneb järk-järgult ning aastast 2020 erand lõpeb.
Lisaks sai Eesti heitmekvooti arvatust rohkem. Kvoot tähendab raha – oksjonitulu läheb riigile, mis võimaldab omakorda rohkem toetada energiasektori investeeringuid. Samuti investeeringuid energiasäästu. „Riigil on võimalik osa investeeringute hinnast kinni maksta,“ ütles Kisel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku on Eestil sõltuvalt heitmekvoodi hinnast võimalik aastas kvoodimüügist tulu saada 6-12 miljardit krooni. Investeeringutoetusteks võib minna 1,5-2 miljardit krooni aastas.
Eestile on soodne seegi, et ka Läti ja Leedu said heitmekvooti juurde, et kompenseerida Ignalina tuumajaama sulgemist. Nii on ka Lätil ja Leedul rohkem võimalusi energiasektori investeeringute toetamiseks ja sellega energia hinda Balti turul madalamal hoida, ütles Kisel.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele