Riigiettevõtted kimpus laenuraha saamisega

OMX Baltic−0,24%319,53
OMX Riga0,65%977,43
OMX Tallinn−0,19%2 228,58
OMX Vilnius−0,17%1 510,75
S&P 5000,74%7 831,1
DOW 300,53%51 537,38
Nasdaq 0,69%27 666,36
FTSE 1000,42%10 541,69
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,47

OMX Baltic−0,24%319,53
OMX Riga0,65%977,43
OMX Tallinn−0,19%2 228,58
OMX Vilnius−0,17%1 510,75
S&P 5000,74%7 831,1
DOW 300,53%51 537,38
Nasdaq 0,69%27 666,36
FTSE 1000,42%10 541,69
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,47

Vähe sellest, et eraettevõtted ei saa enam pankadest laenu, ka riigifirmad võivad laenamisega jänni jääda. Pankade jaoks ei ole enam veenev asjaolu, et riik päästaks firma kriitilisel hetkel halvimast - kõiki koheldakse võrdselt.

AS Tallinna Sadam pidi hiinlastega kahasse rajatava konteinerterminali laienduseks küsitud laenurahast esiotsa loobuma, sest erinevatest kodumaistest ja välismaistest pankadest küsitud laenupakkumiste tingimused olid firma avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul isegi heal järjel oleva ettevõtte jaoks liiga karmid.

Lisaks küsisid pangad sadamalt konteinerterminali teise etapi rajamiseks 15aastase tähtajaga laenu ühe tagatisena kindla koostööpartneri olemasolu. Seda aga ettevõttel ette näidata ei ole.

Eesti Energia juhatuse liige, finantsdirektor Margus Kaasik ütles Äripäevale, et kahtlemata arvestavad laenuandjad sellega, et kriitilistes valdkondades töötavatele firmadele võib riik vajadusel appi tulla.

Kaasiku hinnangul on pankade huvi anda raha projektile, mis suudab korralikult laenu teenindada.

"Pankadel on mure oma laenude refinantseerimisega ja võlavõimenduse vähendamisega. Laenu saavad need kliendid, kes on pankade jaoks väga olulised ja kelle projekt on väga kindel ja kvaliteetne. Isegi neil juhtudel on laenu hind kõrge," rääkis energiahiiu üks juhtidest, lisades, et praegu on enamiku ettevõtete jaoks küsimus eelkõige selles, kas neile üldse raha laenatakse.

"Kel on likviidsusprobleemid, maksab seda, mida küsitakse. Kel on võimalik valida, see vaatab, millise intressimäära investeerimisprojektid välja kannatavad. Tõenäoliselt jäävad pangad väga valivaks veel lähema paari aasta jooksul," ütles Kaasik.

"Hea uudis on see, et baasintressimäärad langevad hoogsalt, halb aga see, et riskimarginaalid on oluliselt kasvanud. "Ei imestaks, kui paari aasta pärast oleksid intressimäärad "buumilõpu" tasemel," lisas finantsdirektor murelikult.

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ahti Kallaste usub samuti, et praegu ei sõltu riigifirmade laenamisvõimalused enam omandisuhtest.

"Võib-olla kunagi oli see nii, aga praegu vaevalt. Praegu lähtuvad pangad raha välja laenates ikkagi üleüldisest majanduskliimast," märkis Kallaste.

Kallaste ütles, et järgmisel aastal kavatseb postifirma 100 miljonit krooni laenu võtta. Samas pole ta sugugi kindel, kas pangad üldse sellist laenu annavad.

Riigiettevõtted kimpus laenuraha saamisega

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised