Must kuld või must muld?

Reedeks oli nafta hind kukkunud tagasi 2005. aasta veebruari tasemele, alla 50 dollari piiri barrelist, mis viib meid ajas tagasi pea neli aastat. Langus juulist on olnud 4,5 korda kiirem kui kindla trendiga tõus 2007. aasta jaanuarist, mil barrelihind ületas veidi 50 dollarit. Korrektsioon on väga kiire.

Majanduskasvude ajal möödunud aastatel, mil tulevikku nähti päikeselisena, polnud kütusehindade tõus inimeste jaoks veel nii rusuv, kuigi tarbimine USAs - maailma suurimal naftatarbijal - hakkas vaikselt langema juba 2007. aasta teises ja kolmandas kvartalis. Just siis, kui nafta hind oma tõelist jõudu näitama hakkas. See tähendab, et mullil polnud nii võimsaks kasvuks erilist fundamentaalset alust.

Nüüd on nõudlus teisel pool suurt lompi järsult vähenenud, Energy Information Administration (EIA) andmetel aastaga umbes miljoni barreli võrra päevas, ainuüksi selle aasta esimese kümne kuu jooksul 5,2 protsenti. Nõudluse kukkumine on suurim alates 80ndate algusest.

Kuna majandusolukord on üha kehvenev ja sissetulekute trend vähenev, on majandustegelased ennustanud nõudluse negatiivset kasvu veel paljudeks kuudeks. Philip Verleger, kes töötas valitsuse juures president Jimmy Carteri võimuaegadel 70ndate lõpus, ei välistaks nõudluse vähenemist isegi nelja järgneva aasta jooksul.

On ka positiivseid ootuseid nõudlusele järgmise aasta suveks, mil kütuse odavate hindade tõttu ameeriklased rohkem sõitma võivad hakata. "Märkimisväärset nõudluse paranemist ei juhtu siiski päris kindlasti enne järgmise aasta kolmandat kvartalit," sõnas Michael Lynch, strateegilise energia ja majandusuuringute keskuse juht.

Teise suure naftatarbimise riigi Hiina nõudlus kasvab järgmise aasta jooksul väga vähe või langeb isegi negatiivseks, ennustab Lynch. Praegune, korduvalt korrigeeritud prognoos näitab kasvu riigis 3,7 protsendi võrra, 8,2 miljoni barrelini päevas. Mastaape vaadates on Hiina osakaal asjade paranemises väike, sest isegi väga palju kukkunud nõudlus USAs jätab suurriigile päevaseks nõudluseks pea 2,3 korda suurema näitaja.

Hindade kukkumisest saab ka kasu lõigata - nii on Jaapan, maailma suurim nafta importija, kasvatanud sisseostetavate barrelite arvu. Oktoobris oli see 4,03 miljonit barrelit päevas, mis varasema aasta importi ületab 2,6 protsenti.

Nõudlus kukub ka selles riigis. Mizuho Securities energia-analüütik Hidetoshi Shioda prognoosib nõudluse kahanemist 10 protsendi võrra märtsiga lõppevaks aastaks ning sama palju järgmiseks majandusaastaks. Odavat kaupa tasub siiski hinnatõusu kartusel koguda.

Oma roll hinnamuutuses on ka OPECi liikmetel. Eelmise kuu erakorralisel kohtumisel otsustati vähendada päevast naftatootmist 1,5 miljoni barreli võrra alates novembrist ning sellekuisel kohtumiselt oodatakse tootmise vähendamist veel miljoni barreli võrra. Lynchi sõnul võiks see aidata musta kulla hinnatõusule kuni 70 dollarini järgmise aasta alguses.

Seniseid trende vaadates ei pruugi see siiski väga tõenäoline olla, arvestadesseda, et OPEC on vähendanud tootmist varemgi ning nõudluse paranemist veel ei oodata.

Lisaks hinnatakse naftavarusid USA ladudes miljoni barrelini, mis igal juhul pehmendaks võimalikku hinnatõusu.

Naftahindade langedes on analüütikud Financial Times'i andmetel hoiatanud tulevase varustamise krahhi eest, mis võiks musta kulla hinna viia kõrgemalegi juulikuus saavutatust.

JPMorgani analüütik Sung Yoo sõnas FT-le, et praegusel tasakaalutusel turul on potentsiaal pikaajaliseks härjaralliks nafta fundamentaalnäitajatele. (Härjaralli tähendab näitajate kasvu).

BNY Mellon Aasia aktsiate fondijuht Jason Pidcock sõnas: "Kohe, kui globaalne kasv taastub, lendab nafta hind tagasi üles. Meie analüütikud on väga kindlad, et aastaks 2014, on nafta hind saavutanud hinna 200 dollarit barrelist." Pidcock lisas, et ta ei kahtle energiakriisi saabumises.

International Energy Agency prognoosib, et tulemas on tõsine naftavarustamise kriis, mida põhjustavad praeguste investeeringute ja tootmise vähendamised olemasolevatel naftaväljadel.