Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hellus Eestis kapslitesse ei jõua
Piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3 üks avastajatest, TÜ professor Marika Mikelsaar ütles, et bakteri ravimikapslina turule jõudmine on tema unistus.
"Nii on seda võimalik meditsiinis, ka näiteks intensiivravis arstidel parem kasutada," ütles ta ning lisas, et kõik, kes Eestist kaugemale reisivad, võiks endale neid kapsleid kaasa võtta. "Neid võiks anda meie sõduritele, kes teenivad Iraagis," arvas ta.
Mikelsaare sõnul ei viinud tulemuseni koostöö Tallinna Farmaatsiatehasega. Ehkki ka rahvusvaheliselt on bakteri kasutamise vastu huvi tuntud, pole huvist kaugemale jõutud.
Juba viiendat aastat toodab Eestis nimetatud bakterit sisaldavat piimatoodete sarja Dr Helluse nime all AS Tere. Soomes toodab Tartu Ülikooli litsentsi alusel samal bakteril põhinevat jogurtisarja Maitokolmio.
ME-3 leiti 1990. aastate keskel Eesti ja Rootsi laste võrdleva allergiauuringu käigus aastase terve Eesti tüdruku seedetraktist.
Sama uuringu käigus on isoleeritud veel mitmeid piimhappebakteri tüvesid, millest veel kahele ME-3-le on esitatud patent ning Mikelsaare sõnul on kaks patenditaotlust veel tulemas. Patenditaotluseni jõudnud tüvede omadused on ME-3ga võrreldes täiesti erinevad.
Praegu uurivad teadlased võimalusi, kuidas bakterit ME-3 kasutada leivatootmises.
ME-3 on omadustelt nii antimikroobne kui ka antioksüdantne, see hoiab veresooned elastsena, leevendab allergiaid, võitleb rakkude vananemise vastu ning aitab suurendada antibiootikumiravi toimeefekti.
Autor: Villu Päärt