Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA ostab mädasid õunu

    USA valitsus teatas nädala alguses, et on valmis rahakotist laiali jagama üle 7,4 triljoni dollari oma finantssektori eluohtlike haavade ravimiseks, et juba 15 kuud tagasi jäätunud krediiditurgu veidi sulatada.
    See summa on enam kui pool kõigest, mida rahvas on terve aasta jooksul toota jõudnud, ehk pool USA SKPst, milleks praeguse seisuga on Bloombergi andmetel 11,7 triljonit dollarit. Pikalt edasi-tagasi lükatud, kaalutletud ja vaieldud 700 miljardi dollariline abipakett TARP tundub uue lubaduse kõrval kaunis tühine summa.
    Mida siis plaanitakse raha eest osta? Rämpsu, on üsna konkreetne ja aus vastus. Ostetakse kõikvõimalikke laene, mida keegi ilmselt kunagi tagasi ei maksa, antakse garantiisid tervele virnale hapnenud varadele ja ostetakse varasid ja aktsiaid, mille ostusummat enam suure tõenäosusega tagasi ei saa.
    Lisaks aidatakse kanda kahjumeid ning tehakse siia-sinna erineva kangusega rahasüste. Tootsi moodi õunte pealt varasid ei hinnata, kaubaks läheb kõik.
    Hiiglaslik raha ei ole siiski uus abiprojekt, mida täies mahus kasutada saab, sest 38 protsenti sellest ehk 2,8 triljonit on juba jõutud ära kulutada.
    Mäng on suuremate summadega, kui inimmõistus esmapilgul üldse hoomata suudab. Sellest kuhjast saaks iga ameeriklane - igast beebist iga vanurini - 24 500 dollarit, arvestades et nende arv ületab US Census Bureau andmetel 300 miljonit.
    Bloombergi arvutuste kohaselt on isegi sõjad Iraagis ja Afganistanis nõudnud tervelt üheksa korda vähem dollareid.
    Selle raha eest saaks osta pea kõik USA tuntuima aktsiaindeksi S&P 500 ettevõtted, mille kogu turuväärtus on 7,68 triljonit. Veel lihtsam oleks Dow Jones tööstuskeskmisega, mille ettevõtteid saaks ära osta lausa 2,6 korda.
    Kõik Skandinaavia OMX indeksites rivistatud ettevõtted saaks omandada 1,8 korda, rääkimata Balti börsidel kauplevate ettevõtete koguväärtusest, mis jääb USA päästeoperatsioonile alla 1136 korda.
    Suurem on vaid summa, mille ettevõtted üle kogu maailma on kriisi jooksul maha kandma pidanud, mis on 23 triljonit dollarit ehk 38 protsenti oma väärtusest.
    Plaanil on isegi USA poliitikute eliidis palju vastaseid vaatamata Bernanke väidetele, et tegemist on pigem investeeringuga, mis tulevikus toob maksumaksjale tagasi palju rohkem. "Vahet pole, kas tegemist on laenamise või kulutamisega, dollarid, mis aknast välja lendavad, on maksumaksjate dollarid ja meie lõpetame tagatistekuhja otsas, mille sisust meil aimugi pole," pahandas Kongressi liige Scott Garrett.
    Teda toetab Cumberland Advisorsi ökonomist Bob Eisenbeis: "Seal on palju eeldatavasti tarku inimesi, kes näevad praegu välja täiesti ebakompetentsed ning lasevad kogu hävingu kanda maksumaksjal," sõnas ta.
    Neil on tegelikult ju õigus. Lisaks suurele riskantsusele, on plaan kaunis läbipaistmatu ning Bernanke on ka teatanud, et tema arvates saab takistuseks, kui nad avaldaksid abisaajate nimed. Kuhu see raha siis õieti minemas on?
    The Wall Street Journal tuli teisipäeval välja mõttega, et tegelikult peaks kõik vanad ja haiged, pidevalt täiendavaid süste vajavad pangad minna laskma ning ehitama üles uued, puhta lehe ja teiste kukkumisest targemaks saanud asutused. Et inimesed lõpuks ka laenu saaksid. Uutel pankadel ei saa olla hoolikalt varjatud üllatusi, mis ühe nädalaga kõik maatasa lööks.
    See mõte on ilmselt liiga ulmeline, kuid siiski - kas pool rahvuslikust kogutoodangust ei ole mitte liiga suur raha, et see auklikele ettevõtetele kulutada?
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Apple kaotab Hiinas turuosa kohalikele konkurentidele
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.