Tark allhange pole häbiasi

"Me ei peaks praegu rääkima sellest, milliseid tooteid Eesti omab ja maailma müüb," sõnas Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut eilsel Arengufondi foorumil "Tööstusvedurid 2018". Tema sõnul on olulisem see, millise rolli võitleme me enda jaoks välja rahvusvahelises tööjaotuses. "Meil tuleb oma osa iPodist välja võidelda," sõnas Sikkut. "Ainuke tee selleks on aga nutika allhanke tegemine," lisas ta.

Sikkuti sõnul ei toimu rahvusvaheline konkurents tööstusettevõtete vahel põhiosas enam mitte toodete tasandil ja ammugi mitte harupõhiselt. Ettevõtted ja riigid konkureerivad pigem ärifunktsioonide ehk väärtusahela osade tasandil. Seega ei ole maailmaturul vastamisi täna enam mitte niivõrd erinevad mobiiltelefonid, kuivõrd mobiiltelefonide arendajad omavahel, kokkupanijad omavahel ning turustajad omavahel.

Seega ei määra ka ettevõtte kasvuvõimalusi konkreetses riigis enam mitte nende tegutsemisharu, nagu see siiani on valdavalt toimunud. "Pole olemas hääbuvaid tööstusharusid, on ainult hääbuvad tegevused," toonitas ka Massachusetts Institute of Technology tööstuse arengu ekspert Richard Lester.

Riigi tööstusharude areng ja majanduskasv sõltuvad omakorda sellest, kui väärtuslikke ärifunktsioone suudavad sealsed ettevõtted enda kanda võtta konkurentsis teiste riikide ja ettevõtetega.

Ahelat kontrollib kõige enam see, kelle käes on klient kui toote või teenuse lõpptarbija. "Kliendihoidja saab enamasti suurima kasumi ning määrab väärtusahela raames konkurentsitingimused," rääkis Sikkut.

Riigid, kelle ettevõtted kontrollivad globaalseid ahelaid, kontrollivad ka maailmamajandust, lisas Sikkut.

Globaalsed juhtivad ettevõtted võistlevad selles, kes oskab maailma eri paigus valitsevaid turutingimusi, kulutaset ja oskusteavet oma ärimudelisse ühendada. Teised ettevõtted rivaalitsevad selles, kuidas globaalsete väärtusahelate osi kõige paremini täita ja väljavalituks osutuda. Nii tegutsevad nad juhtivettevõtete jaoks allhangete tegijana. "Just niimoodi töötab uutmoodi tööjaotus, milles allhange on norm ja mitte häbiasi, nagu Eestis vahel kuulda võib," kommenteeris Sikkut.

Juhtivad ettevõtted ei tule aga tema hinnangul enam kaugeltki mitte ainult läänemaailmast. Üha rohkem tuleb neid ka suurte tärkava majandusega riikide hulgast, nagu Hiina, India, Brasiilia.