Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tark allhange pole häbiasi

    "Me ei peaks praegu rääkima sellest, milliseid tooteid Eesti omab ja maailma müüb," sõnas Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut eilsel Arengufondi foorumil "Tööstusvedurid 2018". Tema sõnul on olulisem see, millise rolli võitleme me enda jaoks välja rahvusvahelises tööjaotuses. "Meil tuleb oma osa iPodist välja võidelda," sõnas Sikkut. "Ainuke tee selleks on aga nutika allhanke tegemine," lisas ta.
    Sikkuti sõnul ei toimu rahvusvaheline konkurents tööstusettevõtete vahel põhiosas enam mitte toodete tasandil ja ammugi mitte harupõhiselt. Ettevõtted ja riigid konkureerivad pigem ärifunktsioonide ehk väärtusahela osade tasandil. Seega ei ole maailmaturul vastamisi täna enam mitte niivõrd erinevad mobiiltelefonid, kuivõrd mobiiltelefonide arendajad omavahel, kokkupanijad omavahel ning turustajad omavahel.
    Seega ei määra ka ettevõtte kasvuvõimalusi konkreetses riigis enam mitte nende tegutsemisharu, nagu see siiani on valdavalt toimunud. "Pole olemas hääbuvaid tööstusharusid, on ainult hääbuvad tegevused," toonitas ka Massachusetts Institute of Technology tööstuse arengu ekspert Richard Lester.
    Riigi tööstusharude areng ja majanduskasv sõltuvad omakorda sellest, kui väärtuslikke ärifunktsioone suudavad sealsed ettevõtted enda kanda võtta konkurentsis teiste riikide ja ettevõtetega.
    Ahelat kontrollib kõige enam see, kelle käes on klient kui toote või teenuse lõpptarbija. "Kliendihoidja saab enamasti suurima kasumi ning määrab väärtusahela raames konkurentsitingimused," rääkis Sikkut.
    Riigid, kelle ettevõtted kontrollivad globaalseid ahelaid, kontrollivad ka maailmamajandust, lisas Sikkut.
    Globaalsed juhtivad ettevõtted võistlevad selles, kes oskab maailma eri paigus valitsevaid turutingimusi, kulutaset ja oskusteavet oma ärimudelisse ühendada. Teised ettevõtted rivaalitsevad selles, kuidas globaalsete väärtusahelate osi kõige paremini täita ja väljavalituks osutuda. Nii tegutsevad nad juhtivettevõtete jaoks allhangete tegijana. "Just niimoodi töötab uutmoodi tööjaotus, milles allhange on norm ja mitte häbiasi, nagu Eestis vahel kuulda võib," kommenteeris Sikkut.
    Juhtivad ettevõtted ei tule aga tema hinnangul enam kaugeltki mitte ainult läänemaailmast. Üha rohkem tuleb neid ka suurte tärkava majandusega riikide hulgast, nagu Hiina, India, Brasiilia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.