Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toome euroraha kiiresti koju

    Ma pole teab mis riiklike toetusprogrammide toetaja kunagi olnud, kuid muutunud olukord nõuab ka uut lähenemist. Aitab jutust ja kätelaiutamisest, toome Euroopa Liidu poolt Eestile eraldatud abiraha kiirelt koju.
    Eestit ootab Brüsselis poolsada miljardit krooni, mille kättesaamiseks peame ise kulutama 10 miljardit. See raha Euroopa Liidult poleks laen ja seda ei saa kõrvetada ka globaalne finantskriis.
    Kuigi ettevõtted tõmbavad kulusid kokku ja koondavad inimesi, siis otsest majanduskriisi pole. Veel. Ettevõtete pangakontodel raha veel on, pankrotte on vähe. Osaliselt on jalust paisatud vaid ehitus- ja kinnisvarasektor, servast ka reklaamiturg.
    Kuid olukord võib juba lähiajal väga tõsiseks minna - vähenevad sisetarbimine ja tööstustoodang, investeeringud on erasektoris peatatud, pangad laenukraanid kinni keeranud, välisraha sisse ei voola.
    Sellises olukorras on euroabi kasutamata jätmine vastutustundetu ja see võib kaasa tuua kollapsi, kus majandus võib kahaneda isegi enam kui kümnendiku. Kas me ikka teadvustame endale, mis siis juhtub?
    Kriisiolukorras ei piisa tavalisest, rutiinsest töökorraldusest, mis on loodud heal ajal. Seda on juba näha, sest sel aastal suutsime Eestisse tuua vaid veerand miljardit eurokrooni ja rahandusministeeriumi hinnangul suudame senisel viisil tuleval aastal tuua vaid paar miljardit. Ametnikud laiutavad käsi - küll ei esita ettevõtted taotlusi, küll võtab projektdokumentatsioon arvatust kauem aega. Keegi ei vastuta.
    Meil ei ole aega oodata, tegutseda tuleb kohe, raha on ruttu vaja. Just praegu oleks euroabi efekt maksimaalne.
    Ma olen nõus Stefan Anderssoniga, kes Äripäevas kirjutas, et kui ülekuumenenud majandusse süstitakse lisaraha, tõusevad hinnad ja palgad, aga tegelik tootmismaht ei muutu. Kui rahasüsti saab loid majandus, siis tootmismaht kasvab.
    Kutsun üles valitsuse tasemel erakorraliste volitustega rünnakrühma moodustamiseks (nimetagem ta siis töögrupiks või komisjoniks, see pole oluline), kes tooks euroraha kiiresti Eestisse.
    Töögruppi võiks nii avalikust kui ka erasektorist palgata tugevad administraatorid, kes suudaksid pudelikaelad murda ja ametkonnad ühise eesmärgi nimel tööle panna. Makstagu neile, mis nad küsivad, kui ainult raha koju tooks.
    Kes oleks head administraatorid, kes suudaksid kriisikomisjoni edukalt tööle panna? Kindlasti näiteks endised Tallinna linnapead Tõnis Palts ja Jüri Mõis. Kui esimesi pähetulevaid näiteid nimetada. Oluline, et töögrupile antaks piisavad volitused.
    Kasutaksin siin paralleeli 1990. aastate Mart Laari erastamislainega, kus tehti kah vigu, kuid see kõik kahvatus kiiruse ees, millega riigiettevõtted erakätesse anti ja turumajandus Eestisse toodi. Kiirus luges toona ja loeb ka praegu.
    Ebaoluliste teemadega - riigikogu liikmete palga külmutamine, väikesadamate ühenduse moodustamine ja vaalapüügi konventsiooniga ühinemine - tegelemise asemel võiksid valitsus ja riigikogu panna eelarvekõneluste raames pead kokku ning lahendada võrrand, kus on vaja leida otsetee punkti A ehk rahahädas Eesti majanduse ja punkti B ehk Brüsseli raha vahel. See annaks tööd ja leiba meie ettevõtetele ja töötajatele ning nende peredele.
    Ilmselt tuleb Eesti-poolseks kaasfinantseerimiseks laenu võtta - rahanduspoliitiliselt pole vahet, kas kasutada reserve või laenata näiteks võlakirjade väljalaskmise kaudu. Tegemist on nii suure võimendusega laenuga, et siin on õigustatud ka praegu üsna soolaste intresside maksmine.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.