Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus aasta toob uue valu

    Uus aasta on käes juba loetud päevade pärast ning arutelud majanduse ja börside olukorra kohta on kohased juba ka lõunalauas ning õhtustel veinijoomistel.
    Seetõttu käsitleme teemat aasta viimases lehes.
    Järgmist aastat prognoosides hindavad analüütikud Danske Bankist langust globaalselt veel vähemalt pooleks aastaks ning ka siis ei hakka suur osa maailmast paranemise märke andma. Kõigepealt peaks portaali Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku arvates näo päikese poole pöörama eesrindlik USA ning seda juba järgmise aasta lõpus või 2010. aasta alguses.
    Kesk-ja Ida-Euroopa tulevik paistab olevat Danske Banki hinnangul kõige tumedam, sest valusaima löögi saavad suure jooksevkonto puudujäägiga riigid, kel on suur sõltuvus välisvaluutalaenudest.
    Kõige karmimaks peetakse olukorda Ukraina, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Serbia ja oh-häda, ka Baltimaade jaoks.
    Eestis on asjad halvasti, sõnas SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ning lisas, et majanduse sisemised kasvuallikad on ammendunud.
    "Viimaste aastate majanduskasv on sisuliselt baseerunud vägagi klassikalisel laenupeol ning varade hindade inflatsioonil.
    Nüüd on see protsess sisuliselt pöördunud vastassuunas ning enneolematule peole järgnevalt paistab olevat alanud peoga igati proportsionaalne pohmell," lisas Koppel.
    Seetõttu prognoosib ta järgmiseks aastaks palkade ja kinnisvarahindade täiendavat langust ning tööpuuduse kasvu Eestis.
    Ka Lepik ei näe olukorra paranemist meie kodumaal enne 2010. aastat ning ootab majanduslanguseks 4,5 protsenti.
    "Usume, et 2010. aastal võime juba taas näha positiivset majanduskasvu," ei heida Lepik meelt.
    Investorile lähevad hinnad kõikjal maailmas aina odavamaks, siiski tuleks vältida liigset tormamist. Lepik soovitab jätkuvalt hoida konservatiivset joont:
    "Arenevatele turgudele tuleks eelistada lääneriike ning üksikaktsiate ostmisel valida ettevõtteid, mis ei sõltu väga tugevalt sisetarbimisest ning ei oma suurt laenukoormust," nendib Lepik.
    Sektoritest lähemalt rääkides soovitas ta investeerida rahulikematesse, näiteks farmaatsiasektorisse, esmatarbekaupadesse ning kommunaalteenustesse.
    Järgmise aasta teises pooles soovitab Lepik võtta veidi agressiivsemat positsiooni ning panustada rohkem ka sisemajandusega seotud sektoritele.
    Koppel sõnas, et hoiab siinsetest tsüklitest vähem sõltuvaid heade dividenditootlustega ettevõtete aktsiaid ning Balti-suunalise riski võtmiseks tal praegu suurt huvi ei ole.
    Tulevase võimaliku liidrina näeb ta hoopis infrastruktuuri, sest just avalik sektor on praegu juhtohjade taga ning kasvu tekitamiseks kulutab viimane hoolega. Kulutused lähevad just infrastruktuuri.
    "Üldiselt tuleb hoida riskid kontrolli all, lähtuda väärtusinvesteerimise filosoofiast ning paigutada raha neisse piirkondadesse, mille makromajanduslik tervis on kõige parem," soovitas Koppel.
    Lepik sõnas Tallinna börsi tulevikku kommenteerides, et hinnaliikumised sõltuvad palju välisinvestorite meelsusest ning sel aastal on nende lahkumine selgelt ka suurtes miinustes näha olnud.
    Aktsiaturu põhja ootab ta järgmise aasta sügiseks, mistõttu ootab järgmise aasta lõpuks turule tänaseid tasemeid.
    Venemaa olukorda kommenteerides jäid nii Koppel, kui ka Lepik kaunis pessimistlikeks. Lepik peab krediidikriisi ja toorainehindade langust idanaabri jaoks üsna toksiliseks kokteiliks ning vähe tähtis pole ka riigireservide lennukas vähenemine.
    "2009. aastal jõuab jahtumine selgemalt tarbijani ning ehk siis saab ka tavakodanik aru, et Putin pole imemees, vaid sattus tegutsema lihtsalt soodsal ajal, kui naftahind kerkis," märkis Lepik ning lisas, et järgmisel aastal investeerimise mõttes ta selle riigi suunas küll ei vaataks.
    "Minu hinnangul on Venemaa majanduslik seis järgmisel aastal palju raskem kui Eesti oma ning seni, kuni nafta hind jääb alla 70 dollari taseme, ei ole neil ka kiiret paranemist näha," lisas ta.
    "Pikemas perspektiivis toob toorainerikkus Venemaale kindlasti kasu, kuid lühemas vaates ilmselt probleemid jätkuvad," nõustus Koppel.
    Toorainehindade suhtes on mehed eri meelel. "Mull on lõhkenud ning suurt hinnatõusu me lähiaastatel ei näe," sõnas Lepik ning lisas, et nafta hinna prognoos järgmise aasta lõpuks on 40 dollarit.
    Koppel hindab olukorda teisiti:
    "Pretsedenditud stimulatsioonimeetmed tekitavad kas reaalkasvu taastumise või inflatsiooni," märkis ta ning lisas, et mõlemad peaksid teoorias mõjuma toorainehindadele positiivselt.
    Danske Bank prognoosib sel aastal hiiglasliku tõusu ja languse läbi teinud nafta hinnaks järgmise poole aasta jooksul 40 kuni 60 dollarit barrelist ning aasta lõpuks hinda kuni 75 dollarini.
    Eks kõik prognoosid on teatava veaga ning päris tõsiselt ei tasuks ühtegi numbrit võtta, kuid väikese aimduse järgmisest 365st päevast peaksid hinnangud küll andma. Kaunist aasta lõppu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Buffett sai loa osta kuni pooled Occidentali aktsiad
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.