Riigiabi pole laenukriisi Euroopas lahendanud

Turud võtsid seda kui märki finantskriisi süvenemisest ning on mitme riigi puhul - Suurbritannia, Hispaania, Iirimaa - hakanud kahtlema, kas valitsus nii üüratu ja kiirelt kasvava võlakoormaga toime tuleb.

Briti nael odavnes järsult ja kindlustuse hind Briti valitsuse maksejõuetuse vastu kerkis.

Peaminister Gordon Brown, kelle pankade päästmise plaan mullu kõrget kiitust pälvis, on nüüd silmitsi korraga kolme kriisiga - pangandus-, eelarve- ja valuutakriisiga.

Euroopa riigid sätivad pankadele karke alla

Lisaks Suurbritanniale võttis täiendava pankade abikava vastu Taani, eraldades selleks rekordilised 100 miljardit Taani krooni (210 mld kr). Oktoobris heaks kiidetud pakett andis garantii pankade hoiustele ja pankadevahelistele laenudele, võimalike kahjumite katteks moodustati pankade varadest fond kogumahus 35 miljardit Taani krooni.

Prantsusmaa annab pankadele veel 10,5 miljardit eurot (164 mld kr) lisaks läinud kuul eraldatud 10,5 miljardile eurole. Garantiideks on valitsus eraldanud 360 miljardit eurot (5,6 triljonit kr). President Nicolas Sarkozy survestab panku tippjuhtide boonustest ja dividendidest loobuma ning suunama raha kapitalibaasi tugevdamiseks.

Iiri valitsus riigistas läinud nädalal Allied Irish Banki ja pingutab, et teised pangad jääksid oma jalgadele. Saksamaa valitsus omandas 25 protsenti Commerzbankist, mis on osa 18,2 miljardi euro (285 mld kr) suurusest abipaketist. Handelsblatti andmeil kaalub valitsus uut päästeplaani. Niisamuti Belgia. Hispaania teatas 50 miljardi euro (782 mld kr) suuruse fondi loomisest, et osta pankade bilanssi mürgitavaid ebalikviidseid varasid.

Ka USA uue presidendi Barack Obama üks esmaseid ülesandeid on pangad uuesti laenu andma saada.