Virtuaalne rikkus võlus Sampo panga

13. märts 2009, 06:58

Avalikkusele tundmatu miljonär Sergei Hadži
ajas koos endise majandusministri Toivo Jürgensoniga kinnisvarabuumi ajal Sampo
Pangal pea segi.

Paljassaare sadama ühe suurarendaja, firma Fransertal omanik Sergei Hadži on tänu loomingulisele raamatupidamisele ja mereäärse kinnistu korduvale üleshindamisele saanud Sampo Pangast rohkem kui sada miljonit krooni laenu. Nüüd on kohtutäitur maa 500 miljoniga sundmüüki pannud, Sampo Pank on kinnistule seadnud 250 miljoni kroonise hüpoteegi ja makseraskustes firmat ähvardab pankrot.

Tõenäoliselt on Hadži firmale kuuluv mereäärne Paljassaare sadamas asuv viiehektariline maatükk praegu kõige kallim müügis olev kinnisvara.

Esimene enampakkumine ebaõnnestus

Veel hiljuti 596 miljoni krooniga enampakkumisel olnud kinnistu ostjaid ei leidnud. Nüüd on kinnistu hinda langetatud 482 miljoni kroonini, ent investorite huvi on pehmelt öeldes leige.

"Mingit probleemi ju ei ole! Ega see pole pankrot. Lihtsalt kinnistu on müügis, otsib uusi investoreid," ütleb Hadži.

"Paraku on turusituatsioon selline. Loodame leida investorid, kes oleksid arendusest huvitatud. Vestluseid olen pidanud, kuid vestlus on üks, konkreetne tegevus aga teine asi," selgitab Hadži. Kui suured on firma võlad laenu andnud Sampo Panga ja teiste kreeditoride ees, seda Hadži ei öelnud. Aastaaruandest selgub, et 2007. aasta lõpus oli Hadži firma võtnud Sampo Pangast laenu kokku üle 100 miljoni krooni.

"Tegemist on seadusliku mehhanismiga. Kinnistu müük on kõigi huvides," lisab ta. Hadži on optimistlik ja nendib, et mingeid suuri probleeme pole.

Hadži nõustajaks on eksminister Jürgenson

Hadži kõrval on Tallinnas aadressil Nõlva 9 asuva kinnistuga seotud ka varasematel aastatel Isamaaliidu tegevuses aktiivselt osalenud ja majandusministri portfelli kandnud Toivo Jürgenson. Tema firmal Toomtsentrum on väike osalus Fransertalis.

"Mina olen oma bürooga selles firmas tõesti omanik, hakkasin Hadžit nõustama. Olen andnud nõu eeskätt ehitusalal, detailplaneeringute ja investeerimiste alal," selgitab Jürgenson. Tema sõnul pole Paljassaare arengukava kuhugi kadunud, koostöölepe linnavalitsusega on olemas. "Küsimus on vaid, millal uus ehitusbuum algab," lisab ta.

Hadžil on ka teine firma - Haltransa, mis rendib Fransertalilt hooneid ja tegeleb laadungikäitlusega.
Hinna langetamine aitas kinnistu vastu huvi tekitada

Tallinna kohtutäitur Priit Petter, kes täidab firma Haltransa kasuks hüpoteegiga tagatud nõuet, ütleb, et esimesel katsel ei õnnestunud kinnistule uut omanikku leida.

"Kinnistu on kordusenampakkumisel hinnaga 482 miljonit krooni, mida majanduskeskkonnast tulenevalt juhtub üsna sageli, kuid positiivne on see, et hea investeerimisobjekti vastu on huvi suurenemas," lausub Petter. "Nõuete suuruste osas ei ole mina kõige õigem inimene rääkima ja seda peaks küsima nõuete omajate käest," lisab ta.

Võlausaldajad jäävad napisõnalisteks

Sampo Pank ei soostu võlanõuet kommenteerima. "Järgime seadustest tulenevaid protseduure ja sellest tulenevalt täpsemaid kommentaare ei saa anda," teatab pank.

Väiksemat võlga küsib Fransertalilt tagasi Hadži äripartnerile Argo Ladvale kuuluv firma Herkimer. Alles möödunud aasta lõpul lisandus varem seatud 15 miljoni kroonisele hüpoteegile novembris veel samapalju. "Ma ei tahaks seda kommenteerida - tundlik teema," lausub Argo Ladva.

Herkimeri võlanõuet täitev kohtutäitur Risto Sepp nendib, et on praegu ühinenud enampakkumisel vara müüva kohtutäituri Priit Petter nõudega. "Seda, kas raha keegi tagasi saab, ei ole võimalik prognoosida," ütleb ta. Sepp ei välistanud, et Fransertali vastu võidakse esitada pankrotiavaldus.

Järgmine enampakkumine toimub 1. aprillil. Suurima võlausaldaja Sampo Panga jaoks on asi naljast kaugel, sest nad lasid end Fransertali bilansis olnud virtuaalsest rikkusest pimestada.

Arendus ootab paremaid aegu

Paljassaare sadama arendajafirma KS Holding tegevjuht Peeter Tibbo ütleb, et Sergei Hadži ja tema firma majandusraskused ning sundmüük ei tohiks arenduspiirkonna üldist kulgu mõjutada.

"Ei näe siin olulist mõju, sest küllap tuleb uus investor ja eks arendamine toimub nii või teisiti etapiviisiliselt," lausub Tibbo. Kui tekib uus omanik, sõltub edasine tema plaanidest. Selge on, et ta peab arvestama selle piirkonna struktuurplaaniga, arendusega, Tallinna linnavalitsuse ja firmade vahel sõlmitud koostööleppega.

Detailplaneering venib

Tibbo sõnul on Paljassaare arenduspiirkonna detailplaneering linnavalitsuses ja ametites menetlusel, menetlemine võib võtta määramata aja.

"Seda ei oska öelda. On piirkondi, kus detailplaneeringute menetlemine on kestnud ka 5-6 aastat. Alati tahaks ju kiiremini," räägib Tibbo. Arvestades praegust majandusolukorda ja seda, et mitmed arendused on külmutatud, peab ilmselt ka Paljassaare arenduspiirkond paremaid aegu ootama.

"Halvad ajad ei jää igavesti kestma. Elamufond on Tallinnas vana ning vajab uuenemist," lausub ta.
aasta

2027. aastaks pidi esialgsete plaanide kohaselt Paljassaarel elama 10 000 peret. Projekti hakati kutsuma Tallinna Manhattaniks, kuhu kavandatakse 690 000 ruutmeetri jagu kortermaju, lisaks veel büroohooned, hotell, jahtklubi ja liinisadam. Kinnisvaramulli lõhkemine on aga arendajate hoogu pidurdanud.

Paljasaare sadama üks suuromanik, Tallinna endine abilinnapea Toivo Promm ütleb, et perspektiivis pole plaanid muutunud, kuid ajagraafik küll.

"Ehitamise tähtajad nihkuvad ilmselt vähemalt aasta võrra edasi. Mis puudutab Nõlva tänav 9 hinda, siis praegu on kindlasti 500 miljonit krooni 4,8 ha eest "pisut" kõrge hind. Reaalne hind võiks olla praegu heal juhul umbes viis korda väiksem, kui leiduks ostuhuvilisi," räägib Promm.

Arendaja loodab parimat

Promm lisab, et otseselt neid kinnistu müük ei puuduta, samas tugineb see ühisele linnavalitsuse kehtestatud teemaplaneeringule.

Ta ütleb, et olemasolevaid kinnistuid ning hooneid saavad kasutada kliendid transiit-, import- või eksportkaupade ladustamiseks ja laadimiseks-lossimiseks laevadele. Transiitkaupade mahud ilmselt lähimal paaril aastal kasvavad, Venemaa vajab ekspordi kasvu. Analoogne olukord oli ka 1998. ja 1999. aastal.

"Olukord muutub kinnisvara arenduses kohe, kui pangad "kosuvad" ja kvaliteetkinnisvara nõudlus ületab pakkumised. Selleks võib minna mõned aastad aega, elame paremas lootuses edasi," lausub ta.

Varade üleshindamine aitas rikaste hulka

* Sergei Hadži (44) tolliteenuste ja ekspedeerimisega tegelenud firmad pole majandusnäitajatega kunagi eriti silma paistnud. Varade üleshindamine aitas mehel tõusta viimases Äripäeva Rikaste Topis 51. kohale. Tema varanduse hindas Äripäev 821 mln kroonile.
* Majandusaasta aruandeid vaadates selgub, et Hadži firmades pole suuremat sorti tegevust olnud, kuid silma jääb veidraid vangerdusi. Hadži ainus rikkus tundub olevat toosama kinnistu, mida ta on aasta- aastalt ümber hinnanud ja kasvu kasumisse kirjutatud.
* 2006. aastal ostab Hadži iseendalt (ehk Fransertal Haltransalt) 48,5 mln kr eest viiehektarilise Nõlva tn 9 kinnistu, võttes selleks Sampo Pangast 80 mln kr laenu.
* Fransertal ostab Haltransalt kinnistu hoonestusõiguse ja annab selle kaheks aastaks üürile omakorda Haltransale, aastatasuga 9,5 mln kr.
* Fransertal soetab tööülesannete täitmiseks 1,54 mln kr maksva sõiduauto.
* 2007. aastal võtab Haltransa kapitalirendile 1,27 mln kr maksva sõiduauto. Haltransa investeerib personali töötingimuste parandamiseks 12 458 krooni.
* Ettevõtte kasum on üle 100 miljoni krooni. Kasum saadakse kinnisvara ümberhindlusest.
* Sampo Pank on seadnud Franseralile kuuluvale kinnistule 250 mln kroonise hüpoteegi. Täpset võlgade suurust ei ole Hadži nõus avalikustama.
* 2008. aastal avastab Hadžile kuuluv Haltransa, et 2006. aastal Hadžile kuuluvale Fransertalile müüdud hoonestusõiguse puhul ei olnud hinna sisse arvestatud sadamarajatisi (ujuvdoki kaldapealsed ja veealused elemendid) ning tehingu hinda suurendatakse tagantjärele 30 mln kr võrra.
* Hadži suurendab kinnistule seatud hüpoteeke: 30 mln kr firma Herkimer kasuks, üle 28 mln kr Hadži enda firma Haltransa kasuks.
* Tänu kinnistu iga-aastasele ümberhindamisele on suurenenud kinnistule seatud hüpoteek Sampo Panga kasuks kokku 250 mln kroonini.

Hadži esitas pankrotinõude ehitusärimehe vastu

Fransertal esitas pankrotiavalduse firma Manticor Invest vastu, selle aasta 2. veebruaril kuulutas kohus pankroti välja. Fransertali nõue on 3,7 mln kr, millele lisanduvad intressid. Firma omanik Indrek Raudsepp on paistnud silma miljööaladel omavolilise ehitustegevusega.
* Raudseppa juhitud Manticora Invest, HK Sage Invest ja Promoprojekt harrastasid 2007. aastal ebaseaduslikku ehitust neljal krundil.
* Raudseppa firma vastu algatati väärteomenetlus, kuna firma ehitas igasuguste lubadeta Kalamajja Kungla 45 majavaremetele üles kolmekordse elumaja.
* Tallinna kultuuriväärtuste ameti sõnul oli tegemist kõige "rängema juhtumiga".

Kes on kes

* Sergei Hadži Nõlva 9 on registreeritud viis temaga seotud firmat: Haltransa, Fransertal, Argus Eesti, Tuleraua ja 2008. aastal loodud Paadipark.

Maksis endale dividende

*2006-11,4 mln kr
* 2007-2,3 mln kr
* 2008-14 mln kr (ettepanek)

Toivo Jürgenson

*Endine majandus- ning teede- ja sideminister. Oli aastani 1998 Isamaaliidu esimees.
* Talle kuulub Toomtsentrum, mis omakorda on seotud firmadega Fransertal ja Paadipark.

Fransertal

*2007. a oli kasum 110,6 mln kr. Käive oli 9,5 mln kr

Haltransa

* Maksuvõlg ulatub 676 000 kroonini. 2007. oli käive 7 mln kr, kahjum ligi 14 mln kr, samal ajal tegi ettepaneku maksti dividende 14 mln kr.

Paljassaarest pidi saama Manhattan

* Avalik ja erasektor allkirjastasid 2007. aastal lepingu Paljassaare arenguks, transiit lõpetatakse, piirkond plaanitakse muuta äri-, elamu-, puhke- ja rohealade piirkonnaks.
* Ideaalis elab 20 aasta pärast seal 10 000 peret.
* Ehitusmaht: 1 000 000 m2, 70% projektist võtab elamuehitus, suuremad arendajad on KS Holding 620 000 m2, Fransertal 130 000 m2 ja Petromaks 52 000 m2.
* Lepinguga ühinevad Tallinna linn, AS KS Holding, Petromaks Stividori AS, Eesti Vesiehituse AS, Spectros OÜ, OÜ Fransertal, AS Haltransa, AS Scantrans, Lahesuu Sadama AS, AS Paljassaare Kalatööstus ning AS Tallinna Sadam.
* Suurim arendaja KS Holding kuulus projekti käivitamise ajal firmale Bolton Realestate, millel oli paarkümmend osanikku. 58% kuulus välismaalastele, peamiselt soomlastele. Omanikeringis olid aga ka näiteks Tallinki suuromanikud Ain Hanschmidt, Enn Pant ja Kalev Järvelill, Saku õlletehase eksjuht Cardo Remmel, ehitusettevõtjad Aivar Tuulberg ja Raivo Rand.
* KS Holding seadis umbes 200 miljoni kroonise hüpoteegi Hansapanga kasuks.
* KS Holdingu juhatuse esimees on Peeter Tibbo, kunagine Norma turundus- ja arendusdirektor.
* Nõukogu liikmed: Eero Olavi Makkonen, Ain Hanschmidt, Cardo Remmel, Olli Ensio Heinonen, Tapani Ensio Teeriaho
* Teine suurem arendaja on Sergei Hadži firma Fransertal.
* Kolmas suurem arendaja on Petromaks Stividor, mille üks omanikke on Robert Lepiksoni poeg Erik Lepikson.
* Äripäev kirjutas arendusest põhjalikult 18. mail 2007.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2009, 16:38
Otsi:

Ava täpsem otsing