Ilmselt halvim Venemaa tehing läbi aegade. “Globaalne pilk” uurib Alaska reaalsust

Venemaa pidi pea inimtühja Alaska haldamiseks üle-eelmisel sajandil pidevalt peale maksma, misjärel otsustati piirkond maha müüa. Ameerika Ühendriikide jaoks on osariik olnud hiljem kindel kullaauk.

Tänasel päeval on osariigi rikkuse aluseks nafta, mida Alaskal pumbatakse koguni 1,2 miljonit barrelit päevas. Karmis põhjamaa kliimas elamiseks saab iga kodanik riigilt aastas toetuseks 1100 – 1200 dollarit, vahendab saates “Globaalne pilk” geograaf ja teadusajaloolane Erki Tammiksaar.

“Peab ütlema et ameeriklaste jaoks on Alaska olnud kullaauk, konkreetsemalt siis musta kulla auk,” tõdeb ka Ameerikas elanud ajakirjanik ja toimetaja Kajar Kase.

“Alaskal ei olnud lihtsalt inimesi,” tõdeb Erki Tammiksaar Alaska 1867. aastal toimunud müügitehingu kohta.

Veel 20. sajandi alguses oli osariigi rikkuseks kuld. “Käisin 2011. aastal Alaskal muu hulgas ka mahajäetud kullakaevanduses ning nägin kuidas kullaliiv seal veel praegugi näha,” vahendab Tammiksaar.

Tammiksaar räägib saates, kuidas karmis kliimas igikeltsaga toime tullakse ning Alaskal majandust arendatakse, millised olid Alaska arengud kui see oli Venemaa keisririigi osa ning mis ikkagi põhjustas Alaska ehk “Vene-Ameerika”, nagu teda tol ajal kutsuti, maha müümise Ameerika Ühendriikidele.

Tänaseks pakub Alaska Ühendriikidele oma “tagahoovi” ehk Vaikse ookeani suunaliseks tegevuseks head platvormi. Vaikse ookeani suund on Ühendriikide jaoks olnud läbi 20. sajandi oluline, mis küll vahepeal jäeti unarusse, ent Hiina tõus ning Aasia suuna tähtsuse kasv tõi selle alates president Barack Obama ajast uuesti päevakorda, selgitab Tammiksaar.

Saates on kõne all veel Alaskal toimunud tippkohtumine, Alaska koht tänapäeva Ameerika Ühendriikides ning ka osariigi võimalik osatähtsuse kasv tulevikus.

Saatejuht on Lauri Leet.

Foto: Shalan Stewart/ZUMA Press Wire/Scanpix