Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamisluba ajas ärimehed tülli

    Paljassaare sadamFoto: Erik Prozes, Äripäev

    Tallinnas Paljassaaares tegutsenud transiidiärimees süüdistab oma Vene äripartnerit Aaron Arkadi Raihšteini fiktiivsetes tehingutes Eesti elamisloa saamiseks. Raihštein eitab igasugust seost Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikutega seotud elamislubade skandaaliga.

    Venemaa ettevõtja Aaron Arkadi Raihštein, kes ostis 2013. aastal koos partneritega Estonian Airi tütre Estonian Air ­Regionali, on seotud ka teise osaliselt riigile kuulunud ettevõttega – kütuseterminali operaatoriga AS Scantrans, kirjutas Äripäeva vene keelne nädalaleht Delovõje Vedomosti.
    2011. aastal kuulutati välja Paljassaarel asuva ASi Scantrans pankrot. Enne pankrotti kuulus Scantrans riigifirmale AS Tallinna Sadam ja eraettevõttele Semiramis, mille juhatuse liige oli Vladimir Kleiner. Aasta varem oli Kleiner müünud talle kuuluva Scantransi omanikfirma oma ülikoolikaaslasele ­Aaron Arkadi Raihšteinile.

    AS Scantrans Terminal

    Omanik Finance TVS OÜ (Vadim Opryshko, Aaron Arkady Raihshtein, Dmitry Timokhin).

    Terminali asukoht: Tallinnas Paljassaare sadama lõunapoolse kalda territooriumil.

    Territoorium 6,40 hektarit.

    Naftatooteid pumbati 4 pumbajaamaga.

    Mahutipargi 33 mahuti maht 47 370 m3.

    Omas raudteeharu üldpikkusega 2106 m,

    korraga saadi vastu võtta 25 tsisterni, ettevõttel oli ka kaks vedurit.

    Praegu on käimas pankrotimenetlus.

    Ärisuhted ajasid koolivennad tülli
    Kleiner tutvus Raihšteiniga USAs, kus nad õppisid 1998.–1999. aastal Shilleri Rahvusvahelises Ülikoolis. 2010. aastal tuli Raihštein Tallinna, kus elas Kleiner. Viimane oli tol ajal ASi Scantrans juhatuse liige. Ülikoolikaaslaste vahel tekkisid ärisuhted, kuid peagi oli tüli majas. 
    2012. aasta alguses esitas Kleiner politseile avalduse, et tema arvates tuleb Raihšteini Eesti elamisluba tühistada, sest see väljastati fiktiivsetel alustel. Kleineri avalduse kontrollimiseks algatati kriminaalasi. “Et saada elamisluba, otsustas Raihštein fiktiivselt suurendada Finance TVSi põhikapitali,” ütles Kleiner.
    Millest tüli alguse sai?
    Kleinerile kuulunud Finance TVS OÜ (FTVS) soetas 2010. aasta augusti lõpus sajaprotsendilise osaluse ASis Scantrans Terminal (endine Gigaholm AS), millest pidi saama kütuseterminali operaator. Kuna Lukoil Eesti oli esitanud Kleineri vastu hagi kahju hüvitamises ja vaidluse perspektiivid olid kahtlased, otsustas Kleiner müüa FTVS Raihšteinile. 
    Tehing vormistati 2010. aasta septembris. Nii sai Raihšteinist FTVSi ja ASi Scantrans Terminal omanik. Kleineri sõnul tegi Raihštein seejärel ettepaneku suurendada Finance TVSi põhikapitali, sest selline investeering lubas tal saada Eesti elamisloa ettevõtluseks (praegu on Raihšteinil Iisraeli kodakondsus ning ta loobub Venemaa kodakondsusest – toim). Kleiner oli kapitali suurendamisega nõus, kuna ikka veel pidas müüki tehniliseks.
    2010. aasta 5. novembri protokolliga on vormistatud Raihšteini otsus Finance ­TVSi põhikapitali suurendamiseks 100 000 ­euroni. Samal kuul kandis Raihštein mitmes osas raha Finance TVSi kontole, kokku 527 550 dollarit ehk 6,1 miljonit krooni. Sellest 135 550 dollarit läks otse kapitali suurendamiseks, 392 000 dollarit vormistati omaniku laenuna. 
    Kui Raihštein sai Eesti elamisloa, nõudis välismaalaste seaduse § 192, et “elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 1 000 000 krooni tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äri­tegevusse Eestis, ja äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.”
    Kas elamisloa taotlemise hetkel oli see miljon krooni juba Eesti majandusse investeeritud? Kleiner väidab, et mitte. Raha tagastamist Raihšteinile kirjeldas Kleiner üksikasjalikult politseiavalduses: “2010. aasta novembris kandis Raihštein mitme maksega Finance TVS pangakontole üle 527 551,30 USA dollarit (6 103 768 krooni). 2010. aasta 29. novembril kandis AS Scantrans Terminal laenu tagastamisena Raihšteinile tagasi 283 120 eurot (4 430 830 krooni) Pictet & Cie panga kontole Šveitsis.
    Nii 26. kui ka 30. novembril kandis AS Scantrans tagasi veel 30 040 eurot, mis on kokku 940 000 krooni. Raha kanti üle Anreda Business Ltd. pangakontole, mida kontrollis just Raihštein. Ka väidab Kleiner oma avalduses, et tema andis 2010. aasta detsembris Raihšteini korraldusel isiklikult endisele IRLi poliitikule Nikolai Stelmachile 24 000 krooni Raihšteinile Eesti elamisloa vormistamise eest. 
    2010 detsembri seisuga oli ASi Scantrans Terminal pangakontol ligi 700 000 krooni. Nimetatud raha pidi samuti üle kantama Raihšteinile viimase nõudel ning see tehti järgnevalt: AS Scantrans Terminal ostis Petro­trade Holding OÜ nõude ASi Scantrans vastu ja tasus selle nõude eest 700 000 krooni. Hiljem tegi Petrotrade Holding OÜ 705 000 krooni suuruse makse Anreda ­Business Ltd. kontole ühes Baltimaade pangas selgitusega “tasu veksli eest”, kusjuures mingit vekslit tegelikult ei eksisteerinud.
    Raihštein tõrjub süüdistusi
    Raihštein lükkas süüdistused tagasi ja kinnitas, et on Eestisse investeerinud rohkem kui miljon krooni. Raihšteini sõnul kuulub talle Eestis mitu ettevõtet peale Finance TVS, need on Free NRG OÜ, Macms Trading OÜ, Main Passenger Club OÜ. Kolm viimast ettevõtet registreeris või omandas Raihštein juba pärast elamisloa taotluse esitamist.
    Raihštein eitab elamisloa ostmist. Samuti eitab ta, et on palunud Kleineril maksta Stelmachile või tasuda selle isiklikke kulutusi ettevõtte kontodelt. “Nende väikeste ja suurte summade tagastamine mulle, nagu väidab Kleiner, on võimatu,” selgitas Raihštein. Uurija kuulas Raihšteini üle ja kriminaalasi lõpetati investeerimise fiktiivsust tõendavate asitõendite puudumise tõttu. Raihšteini sõnul on Kleineril käsil nii palju kohtuvaidlusi, et ta ei võta neid enam tõsiselt.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
20 eurot hääle eest: värske riigikogulase isa jäi endale ja tütrele häälte ostmises süüdi
LHV aktsionäride koosolekul oli tunda inflatsiooni hõngu
Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
Raadiosaated
Schenkeri juht: peamine ootus valitsusele on õiglased konkurentsitingimused
ELEA nõukogu liige ja ASi Schenker tegevjuht Janek Saareoks tunnistas saates "Logistikauudised eetris", et peamine ootus loodavale valitsusele on õiglaste konkurentsitingimuste tagamine transpordi- ja logistikasektoris ning keskkonnasõbralike transpordilahenduste soodustamine.
ELEA nõukogu liige ja ASi Schenker tegevjuht Janek Saareoks tunnistas saates "Logistikauudised eetris", et peamine ootus loodavale valitsusele on õiglaste konkurentsitingimuste tagamine transpordi- ja logistikasektoris ning keskkonnasõbralike transpordilahenduste soodustamine.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tallinna Kaubamaja juht: aga milline on uue valitsuse plaan tööjõukriisi lahendamiseks?
Kuigi praegu on majandus jahtumas ja ettevõtjatel veidi lihtsam töötajaid leida, siis süsteemset kriisi tööturul see ei lahenda, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Raul Puusepp.
Kuigi praegu on majandus jahtumas ja ettevõtjatel veidi lihtsam töötajaid leida, siis süsteemset kriisi tööturul see ei lahenda, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Raul Puusepp.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Maailm üritab aru saada kolmapäevase otsuse mõjust
Turud on täna üritanud seedida USA Föderaalreservi intressimäära tõstmist ja sellele järgnenud keskpanga juhi Jerome Powelli sõnumit. Aasia aktsiaindeksid on liikunud kolmapäevase uudise valguses eri suundades.
Turud on täna üritanud seedida USA Föderaalreservi intressimäära tõstmist ja sellele järgnenud keskpanga juhi Jerome Powelli sõnumit. Aasia aktsiaindeksid on liikunud kolmapäevase uudise valguses eri suundades.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Föderaalreservi otsus kukutas USA aktsiaturgu
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Juhtide tugevuseks tikub olema rääkimine
Juhid ei kannata pausi ja kipuvad pidama monolooge, tõdeb juhtimis-coach Ruti Einpalu. Ometi on paus, kus näiliselt midagi ei toimu, tegelikult väga otseselt suurepärase tulemuse teenistuses. Pausi ajal toimub kõige olulisem.
Juhid ei kannata pausi ja kipuvad pidama monolooge, tõdeb juhtimis-coach Ruti Einpalu. Ometi on paus, kus näiliselt midagi ei toimu, tegelikult väga otseselt suurepärase tulemuse teenistuses. Pausi ajal toimub kõige olulisem.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Noorpere sai metsamüügiga vastu pükse, raha tuleb topelt tagasi maksta
Rakvere poliitik Tallinna rahakoti kallal: maksmata jäetud väike arve paljastas korruptsioonihõngulise äri
Arvamusliidrite küsitlus: ettevõtjad ei oota riigilt head-ööd-musi “Püsi enam-vähem mõistusel, Kaja!”
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Soomlastel on Tallinkile etteheiteid seoses ärajäänud reisidega
Soome Turu ja Rootsi Kapellskäri vahet seilav Tallinki laev Baltic Princess kolm päeva tehnilise vea tõttu sõite ei teinud, mille tõttu jäi reisimata kokku 1400 inimesel.
Soome Turu ja Rootsi Kapellskäri vahet seilav Tallinki laev Baltic Princess kolm päeva tehnilise vea tõttu sõite ei teinud, mille tõttu jäi reisimata kokku 1400 inimesel.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Eksperdid: andmeid ja seadmeid tuleb küberohtude vältimiseks "vaktsineerida"
Tagajärgedega tegelemise asemel tuleks küberohte ennetada, rääkis saates „Fookuses: tark tööstus“ Cybexer Technologiese äriarendusjuht Kristiina Omri.
Tagajärgedega tegelemise asemel tuleks küberohte ennetada, rääkis saates „Fookuses: tark tööstus“ Cybexer Technologiese äriarendusjuht Kristiina Omri.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Siseminister võttis Vaheri ametist maha: "Ju on prokuratuuril piisavalt alust"
Siseminister Lauri Läänemets peatas töösuhte prokuratuurilt kelmusele kaasaitamise kahtlustuse saanud politsei juhi Elmar Vaheriga.
Siseminister Lauri Läänemets peatas töösuhte prokuratuurilt kelmusele kaasaitamise kahtlustuse saanud politsei juhi Elmar Vaheriga.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.