Vanglateenistuse konvoi tõi täna riiki
Endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud
Milan Martici, kes oli tunnustamata Serbia Krajina vabariigi viimane
president.
55-aastane Martic töötas ajavahemikul 1991 kuni 1995 Horvaatiast eralduda püüdnud Krajina piirkonna erinevates valitsusametites. 1994. aastal võitis ta tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi presidendivalimised ning oli selles ametis kuni Horvaatia väed 1995. aastal Krajina enda kontrolli alla võtsid.
Kriminaaltribunal mõistis Martici süüdi mitmetes rahvusvahelise sõjaõiguse normide ja –tavade rikkumises ning erinevates inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas rünnakutes tsiviilisikute vastu, inimeste julmas ja ebainimlikus kohtlemises, mõrvades, asulate hävitamises, religiooni- ja haridusasutuste hävitamises, riigivara ja eraomandi rikkumises, tagakiusamises poliitilistel, rassilistel ja usulistel põhjustel ning küüditamises. Kohus leidis, et Martic kuulus kuritegelikku ühendusse koos endise Jugoslaavia 11 juhtiva funktsionääriga nagu Radovan Karadžic, Slobodan Miloševic ja Ratko Mladic.
Martic andis end vabatahtlikult Tribunali kätte 15. mail 2002, olles enne seda seitse aastat valenime all elanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kriminaaltribunal tegi 12. juunil 2007 otsuse, millega Marticile mõisteti karistuseks 35aastane vangistus, kuhu hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg. Martic kaebas otsuse edasi tribunali apellatsiooniastmesse, kes otsustas 8. oktoobril 2008 karistuse muutmata jätta.
Martic asub karistust kandma Tartu Vanglas samadel tingimustel, nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid.
Justiitsminister Rein Langi sõnul kannab Milan Martic karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mis puudutab Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste jõustamist.
„Kuna Eesti rahvas on kannatanud inimsusevastaste kuritegude all ning selliseid kuritegusid on toime pandud ka Eesti territooriumil, siis on meie kohuseks anda oma panus selliste kuritegude paljastamisse ja hukkamõistmisesse ning süüdlaste karistamisse,“ ütles Lang.