Konsultant: aruandevabastus kahjustab võlausaldajat

Järgneb Olavi Kärsna kommentaar.

Lõpuks on ka Euroopa hakanud midagi ette võtma sellega, et väikestele on kõik suhteliselt kallim, kui suurtele. Selle külje pealt on algatus hea, oleks ainult võinud tulla palju varem. USA, kellele Euroopa kangesti järele jõuda tahab, on selle ammu ära tabanud.

Komisjoni tekstist on näha, et majandusaasta aruandeid peavad Komisjoni arvates Euroopas koostama ainult äriühingud. Meie raamatupidamise seaduse kohaselt peavad aga aastaaruande koostama ka need FIE-d, kes peavad tekkepõhist raamatupidamist. Nii et oleme olnud jälle euroopalikumad kui Euroopa ise.

Meie seadused ei kohusta FIE-sid küll aastaaruannet kellelegi esitama, aga paljud eurotoetused on Eestis olnud seotud kohustusega pidada tekkepõhist raamatupidamist, sest meie toetuste andmise korrad räägivad kõigi jaoks ühtviisi bilansist ja majandusaasta aruandega tekkivatest dokumentidest. Põllumajandusministeeriumis koostatud uuemad juhendid teevad küll vahet kassa- ja tekkepõhisel raamatupidamisel, aga paljud senised toetuste korrad tuleb ümber teha, kui ka väikesed äriühingud Olavi Kärsnaaastaaruannet koostama ei pea.

Ma ei oska arvata, kui aktuaalne on aastaaruannete avalikkus pisiettevõtetest äripartnerite kohta informatsiooni saamise seisukohast. Võimaliku pankroti poolt vaadates on aga kohustus aastaaruanne teatud kuupäevaks kokku panna olnud mitutpidi oluline. Hiljemalt siis peab juhatusel äriühingu majanduslik olukord selgeks saama. Kui seda kohustust enam ei ole, pole meie pankrotipraktikat arvestades ilmselt enamasti võimalik juhatusele ette heita pankrotiavaldusega viivitamist, sest ei ole ühest vastust küsimusele: millal täpselt pidi maksejõuetuse püsivus juhatusele selgeks saama?

See võib aga tähendada võlausaldajate huvide-õiguste kahjustamist, sest meil on kõik ju alles uus, pankrotil on väga paha lõhn juures ja pankrotiavalduse esitamisega hilinemine on meil üsna tavaline: ei raatsita ju! Pankrotiavaldusega hilinemine kui seaduserikkumine on ka ainus põhjus, mis annab võlausaldajale võimaluse võlgniku juhatuse vastu isiklik nõue esitada. Seda pole küll eriti tihti kasutatud, aga see on omaette küsimus. Nii et algatus on õige, ainult selle ellurakendamine on seotud rohkema kui ainult raamatupidamise seaduse muutmisega.