Visiit Kasahstani pani Eesti ärieliidi mõtted liikuma

"Riik on huvitav, suur ja rikas. Kogu Mendelejevi tabel mahub selle maa peale ära," rääkis ettevõtja Neinar Seli Kasahstanist.

Seli sõnul ei olnud tal visiidile minnes Kasahstani suhtes ootusi ega plaane, kuid ärimõtted hakkasid peas lendama kohapeal.

"Üks plaan oli uurida, kuidas neil toorainet on ja kuidas seda transiiti ja logistikat niimoodi parandada, et kõik see, mida nad tahavad välja vedada, jõuaks Euroopa sadamasse," ütles Seli.

Sõõrumaa: riikidevahelised suhted nõuavad tööd

Ärilises mõttes peab Toots aga saatkonda heaks rentnikuks. "Üldse on hea riigiga asju ajada, sest reeglina riigid pankrotti ei lähe," lausus Toots.

"See jutt ei vasta päris tõele. Keegi ajab lihtsalt segi midagi võimaliku konsuli tulekuga Eestisse," lükkas Rotermanni omanik Urmas Sõõrumaa ümber väite, et soovivad saatkonda Rotermanni pinnale. "See võib olla lihtsalt kellegi unistus, aga reaalselt ma ei usu seda," lisas Sõõrumaa.

Tema sõnul ei käi riikidevahelised suhted nagu hopsti, vaid nõuavad pikemat tööd. Seda ei tea veel keegi täpselt, millal Kasahstan oma saatkonna Eesti pinnal avab.

Eestil oleks jagada oma kogemusi põlevkiviga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul käivad riikidevahelised suhted pigem nii, et esiteks tuleb Kasahstaniga ärisidemeid süvendada. Alles seejärel tekib vajadus saatkond Eestis avada.

"Kasahstani väljakutse on sama nagu Eestilgi - olla nii paljudes riikides kui võimalik ja katta oma majandushuve nendes maades, kus aktiivsemalt suheldakse," lausus Raie.

Küll aga rääkis Raie, et septembri alguse visiidil arutati, kuidas panna Kasahstani tooted läbi Eesti lääne turgudele liikuma. Teine oluline teema, mida arutati, oli see, kuidas Eesti saaks oma teadmiste ja infotehnoloogiaga Kasahstanile kasulik olla. Kasahstanis leidub samuti põlevkivi, aga seda ei kaevandata ega töödelda. Eestil on põlevkivi kasutamisel juba saja-aastane minevik.