Maksuamet: sissenõudjatel 500 menetlust kuus

"Oluline on märkida, et kaadrivoolavust hinnati 2007. aasta andmete alusel ja täna ei ole alust suurest voolavusest rääkida," selgitas Lillemets. Samas tõdes ta, et loomulikult on surve suur ja ametnikud on koormatud.

Maksuamet märkis, et läbiviidud audit ei võtnud maksuvõlgade analüüsimisel arvesse majandussituatsioonist tulenevaid põhjuseid. Lillemetsa sõnul soovitas MTA riigikontrollil auditi metoodikat muuta. Pöörasime korduvalt tähelepanu metoodika valiku õigustatusele ning auditeerijad omalt poolt lubasid metoodikat kohendada, kuid seda ei tehtud.

Nimelt eeldasid riigikontrolli auditeerijad maksuvõlgade analüüsimisel, et on olemas nn maksuvõla algpunkt ja lõpp-punkt, jättes arvesse võtmata, kui palju samal perioodil laekus. Näide: aasta algul oli võlasumma 100 000, kuue kuu pärast 400 000. Vahepealsel ajal tasuti makse 1 000 000. Riigikontroll hindas sellise võla ebatõhusalt sissenõutuks. MTA nõustub, et ettevõttel on jätkuvalt maksuvõlg, kuid ei hinda oma tööd sellisel juhtumil ebatõhusaks.

Valim vähenes auditeerimise käigus 150 ettevõttelt 60-le. "Meil on 260 000 võlglast ning 60 võlajuhtu pole esinduslik valik," ütles Lillemets.

Kuna võlglastest 82% moodustavad füüsilised isikud, kelle maksuvõlad on valdavalt väiksed (paljudel alla 100 krooni) on suur osa võlglastest masstoimingutega kaetud ja sissenõudjate töökoormus auditis toodust märksa väiksem.

Tänavu on maksuameti sissenõudmise alusel laekunud maksuvõlgu kogusummas 1,3 miljardit krooni.