Riigikontroll: riigil jäi saamata 150 miljonit

Auditis vaadeldi vaid selliseid võlajuhtumeid, mis oleksid MTA tõhusa võlgade sissenõudmise korral pidanud kindlasti saama sisse nõutud. Tulemused näitasid, et enamikul juhtudel võlasummad 12 kuu jooksul ei vähenenud, pigem need kasvasid.

Maksu- ja tolliameti peadirektor ei pidanud riigikontrolli hinnangut, tähelepanekuid ja nende põhjal tehtud soovitusi asjakohaseks, kinnitades, et tegemist on mineviku probleemidega ning MTA infosüsteemis aastatel 2007–2009 tehtud arendused ning töökorralduse muudatused on piisavad probleemide lahendamiseks.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on maksuvõlad näidanud aja jooksul kasvutrendi ning jätkavad ebasoodsa majandusolukorra tõttu jõudsalt kasvamist ka tulevikus. "On muret tekitav MTA ja rahandusministeeriumi suhtumine, et uus ja tänaseks vaid osaliselt rakendunud infosüsteem suudab lahendada kõik auditis tuvastatud probleemid. Individuaalne lähenemine võlglastele ja nende olukorrale on põhimõtteliselt õige, kuid pole õiglane, kui seeläbi seatakse ebavõrdsesse seisu tubli ja maksukuulekas ettevõtja ning maksuvõlglane," nentis Olgo.

Riigikontrolli soovitused lähtuvad kindlast seisukohast, et valitsus peab tegelema ettevõtluse toetamisega eelkõige sobivaid ettevõtluse toetamise meetmeid pakkudes ja maksupoliitikat kujundades, mitte pakkudes ebaselgetel alustel valitud ettevõtjatele maksude arvelt krediiti. Probleeme tunnistades ja kooskõlas Riigikontrolli soovitustega, on rahandusministeerium eraldanud MTA-le täiendavalt 3 miljonit krooni võlamenetluse infosüsteemi lõpuni arendamiseks. MTA peadirektori hinnangul ei ole seda siiski piisavalt, et kõik plaanitu realiseerida.